• minu laste iseloomud

    Käisime eile Hendrikuga logopeedi vastuvõtul. Minult küsiti, milline on Hendriku iseloom ja käitumismaneer, mida talle teha meeldib. Täiesti huvitav, aga mul oli neile küsimustele nii kerge vastata. Vastupidiselt minu enda iseloomu puudutavatele küsimustele. Minult on ikka paar korda elu jooksul küsitud, milline on mu iseloom. Teate, sellele on ikka jube keeruline vastata. Ma olen alati arvanud, et kõige paremini teab seda kõrvalseisev isik. Inimene, kes mind näeb, kellega ma suhtlen ja aegajalt kohtun. Ise ennast iseloomustada on raske.  Mitte, et ma täiesti tummaks jääks, kui keegi palub mul ennast kirjeldada. Sellise “sõbarlik-abivalmis-positiivne-vahel ülbe” kirjeldusega saab vast iga inimene hakkama, aga mulle meeldib, kui inimest iseloomustatakse pisut sügavamõttelisemalt.  Kuigi Raimond on…

  • 20-30jaanuari challenge

    Ma mõtlesin just, et ma ei hakka tagantjärele iga päev kirjutama erinevast teemast. Ma teen ühe postituse, kus kirjutan lühidalt 20.01-31.01 päevateemadest.  20.01 Kas sul on tatoveeringuid? Kui on, siis mida need tähendavad? Ei, mul pole tatoveeringuid, aga ma väga tahaks. Kunagi, kui ma peenike olen. Ilmselt saab see olema mingisuguse sügavama tähendusega. Samas, sellise otsuse tegemisega ma võtaksin kindlasti aega. Aasta tagasi oleks ma lausa jooksnud nõela alla ja lasknud midagi teha, täna ma aga mõtlesin, et nii kergekäeliselt ma seda ei teeks. Ehk hakkan kahetsema kunagi? 21.01 Kirjuta ühest toredast mälestusest lapsepõlvest.  Need toredad ei kipu alati meelde jääma. Küll jäävad need mitte nii lahedad. Näiteks see, kui…

  • Padise klooster

    Uuuh, ma olen siit eemal olnud täpselt 12 päeva ja ma juba hakkasin end imelikuna tundma, sest ei saanud kirjutada, ei saanud suhelda ega midagi. Samas nägin ma, kui palju võtab ära aega internet ja blogi. 12 päeva olin ma põhimõtteliselt päevad läbi ilma internetita. Õhtul käisin härra telefoniga korra meilikastis ja facebookis, muud midagi.  Endalegi imestuseks ei kraapinud ma seinu ega läinud hulluks. Ju siis sõltuvust pole. Sain ilusti hakkama.  Täna aga olen ma tagasi. Kuigi uus internetimaht hakkab kehtima esimesest kuupäevast, siis Elisa vist otsustas natukene head meelt teha ja üks päev varem uue mahu avada. Noh jah, mis seal ikka. Muidugi ma kibelesin siia, sest viimasel ajal…

  • Asjad, mida õpetaksin oma lastele

    Challenge tänase päeva ülesanne on kirja panna 3 asja, mida ma oma lastele õpetaksin. Raske on midagi konkreetset välja tuua. Iga lapsevanem tahab, et tema laps kasvaks heaks ja tubliks inimeseks. Ei teeks lollusi ja halbu asju. Teeks õigeid valikuid ja otsuseid. Austaks ennast ja teisi. Omaks eneseväärikust, et mitte lasta teistel enda peal trampida. Olla tugev, julgeda öelda jah või ei.  Neid asju on tegelikult nii palju, mida ma tahaksin oma lastele õpetada. Kas just õpetada, aga ma üritan olla ise nii eeskujulik lapsevanem, kui vähegi olla saab, sest nemad õpivad kõike ju ema ja isa käitumisest. Vaatavad ja teevad järgi. Kuulavad ja kordavad.  Praegu tuleb meelde paar Hendriku…

  • tahan kiita!

    Teate, mul tuli hetkel suur tahtmine teid kiita. Ma pole seda ammu teinud. Nii vahva on lugeda, et inimesed kaasa räägivad ja arvamust avaldavad, isegi kui teps mitte kõik ei pruugi olla samal meelel.  Mul on tegelikult ülimalt hea meel juba selle üle, et keegi võtab üldse vaevaks minu blogis või facebooki lehel kommenteerida. Mulle tähendab see väga palju. See näitab, et inimesed loevad, inimestele pakub huvi ja kui nad kommenteerivad, siis tähendab, et läheb ka mingis mõttes korda.  Lugeja on minu jaoks nii suhteline mõiste, sest jälgijaid liigitaksin ma erinevatesse leeridesse. Üks osa, kes hoiab regulaarselt blogil silma peal, loebki igat postitust ja talle meeldibki minu tegevus. Teine osa,…

  • Tähtkujudest

    Tänase päeva väljakutse seisneb selles, mis tähtkujust ma olen ja kui palju sellest tunnen ma ära iseennast.  Ütlen ausalt, ma pole kunagi nendesse tõsiselt suhtunud. Härra loeb küll iga päev hoolega Delfi horoskoopi ja vahel tõdeb, et nii miski on täppi läinud. Mina olen arvamusel, et igasugused horoskoobid ja ennustused süstivad sinu alateadvusesse midagi, mille järgi hakkad sa elama ja kae õudu- kõik ongi täpselt nii nagu sulle kaardid ennustasid või horoskoobist lugesid.  Minu tähtkuju on Ambur. Kuna neid lehti on nii palju, mis erinevatest tähtkujudest kõnelevad (mõnel on isegi erinevad kirjeldused), valisin ma selleks Eeva (link!).  elemendiks on tuli- ma jumaldan tuld, lõkkeid, põlevat leeki. See justkui rahustab mind,…

  • lastega poeskäik

    Ma arvan, et iga ema jaoks on olnud aeg, kus lastega poeskäik on täielik õudusunenägu. Ühe lapsega ei olegi nii hull, minu meelest. Või olin ma lihtsalt Hendrikul selline tallaalune ja kui ma hetkel hakkan mõtlema sellele ajale, siis tõesti, ma ostsin absoluutselt kõike, mida Hendrik tahtis, sest kergem oli anna anda, kui temaga seal vaielda ja lasta teistel inimestel mind oma pilkudega tappa. Häštääg piinlik! Nüüd on ajad teised. Lapsi on rohkem, närve on rohkem, abiväge on rohkem, ükskõiksust on rohkem (mõtlen, et teistel inimestel on rohkem ükskõik). Kui Raimond imikueast välja kasvas, jalad alla kasvatas ja kõndima hakkas, tundsin ma enda sees hirmu poeskäikude ees. Ma kartsin, et…

  • arvutijuttu

    Otsisin kapist välja enda läppari. Muretsesin selle endale sügisel, et meil oleks härraga mõlemil oma arvuti. Nii on palju lihtsam omi asju teha, ilma, et kumbki tunneks ühtäkki vajadust teiselt arvutit küsida. Mina saan rahus kooliasju teha ja blogida, tema saab mugavalt enda läpakas toimetada. Kui nüüd aus olla, siis ma ei olegi kunagi ühegi läpakaga tundnud, et vot see on tõesti truu kaaslane, pikalt mind teeninud ja asendamatu asi elus. Lühidalt võib öelda, et mul ei ole mitte kunagi läpakatega vedanud. Küll on ühel mingi jama ja siis teisel.  Esimese arvuti ostsime Euronicsist, aga ega see kaua vastu ei pidanud. Järgmistega on täielik tsirkus olnud, peaks mainima. Üks ei lülitanud…