haigus on kohutav!

Ma olin juba unustanud, mis tunne on olla haige, palavikus ja nagu.. laip, ühe sõnaga. See kogu jama algas juba eelmisel reedel, minu sünnipäeval- nohu, väike köha, pearinglus. Aga suutsin end ikka tööle vedada. Mõtlesin, et kindlasti väike külmetus. Läheb kiirelt üle, nagu tavaliselt, sest tõesti ma olin viimati korralikult palavikus ja pikali maas.. ma ei mäletagi millal. 

Laupäeva hommikul tööle minnes käis mu pea veel hullemalt ringi ja halb oli olla. Vahepeal mõtlesin, et kukkun kohe kokku, aga kannatasin selle päeva ära. Õnneks ei pidanud kassas olema vaid saalis ja see kergendas tohutult seda asjaolu. Mäletan, et laupäeval olin ööse kella 4ni üleval, sest paistes ja valutav kurk, valutavad silmad ja köha ei lasknud magada. Kirjutasin sellest ka enda sünnipäeva postituses. 

Pühapäeval käisime perega Ülemiste keskuses väikest shopingutiiru tegemas ja õhtul koju jõudes tundsin ma end täpselt nii, nagu keegi oleks mind läbi peksnud- pea valutas, kõik kohad valutasid, kurk oli veel rohkem valulik ja paistes, palavik tekkis.. Ma lihtsalt üks hetk hakkasin nutma, sest nii paha oli olla. Läksin õhtu hilja magama. Nii külm oli, et ma pidin endale paksu kampsuni selga panema. Peal oli kaks tekki ja ikka oli külm. Õnneks sain üsna kiirelt magama jääda ja higistasin ööga selle kogu jama enda seest välja, sest hommikul oli tunduvalt parem olla. Täna ma ei viinud isegi lapsi lasteaeda, sest ka neil köha ja nohu, aga Hendrikul on täna lasteaias jõulupidu õhtul ja sinna me ikka läheme. Seni aga joome teed ja teeme kummeliauru. Need kaks on mind ja lapsi nii palju aidanud. 

Minu kogemus on näidanud, et kui ma haige olen, siis päeval on kõik tip-top, aga õhtul lööb see halb elukas end jälle välja ja enesetunne halveneb. Eks näha ole, mis täna saama hakkab. 

One Comment

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga