***

Jälle rase või?!

Ma tean kui veidrana see kõlab, aga tahaksin teiega jagada oma mõtteid seoses viimaste päevade aruteludega, mida olen pidanud mehega ja erinevate tuttavatega. Kõigepealt teeme ühe asja selgeks…

…ei, ma ei ole rase. Jagasin täna ühte pilti, mis tehti minust kolmanda raseduse ajal. Ma vist sõnastasin pealkirja natukene valesti, “Alles olin rase ju…”, mis jättis vähemalt ühele inimesele mulje või tähendab tekitas temas küsimuse, kas ma olen uuesti lapseootel.

Me oleme härraga arutlenud selle üle ning jõudsime arvamusele, et meie titevabrik on igaveseks suletud. Ei, mitte määramata ajaks või pikemal puhkusel (titepuhkusel, hehe!) vaid ongi igaveseks suletud. Kindlasti mõtlete, et see jutt on äsjasünnitanu suust täiesti tavaline. Ma mõtlen iga kord nii, kui keegi küsib, kas ka neljas tulemas, aga tõsi, mis tõsi.

Beebid on armsad, maa tuleb täita lastega, lapsed on eluõied ja mida kõike veel, aga meie oleme selle täiusliku perenumbri saavutanud – kolm last, kokku on meid viis. Siit ei tule “Jane ja Geit + 10” või neli või viis. Finiito!

Esimese ja teise lapsega tundsin peale sünnitust sellist tühja tunnet. Nagu minust oleks midagi väärtusliku välja kistud (no ja võetigi ju, või tähendab ma ise loovutasin inimese oma kehast) ja tundsin end kasutuna, tühja kestana. Rasedana olin väärtuslik, kandsin last, aga peale sünnitust tundsin end… teisejärgulisena. Hüljatuna. Ma ei tea, ma ei oska kuidagi paremini seletada. Mitte, et mees või tuttavad oleksid mind unarusse jätnud, aga selline tühi tunne oli.

Esimest ja teist rasedust ma nautisin ka, loomulikult. Kolmandat samuti, aga rohkem oli aegu, mil nutsin patja ja mõtlesin, et see võiks juba läbi olla. Raseduse lõpp oli eriti vaevaline. Praegugi on mul selg kohutavalt haige – ise arvan, et sellest suurest kõhust, mida lõpus kandsin. Arstile ei ole ma oma muret kurtnud, aga vahel on raske isegi püsti saada.

Hetkel on lausa rõõm oma keha perenaine olla. Ma tahan end uuesti leida ja tagasi saada. Ma tahan uuesti rajale saada – keha ja kaalu vormida. Ma tahan energiast pakatada ja lastega mängida ilma igasuguste piiranguteta. Ma tahan tunda end naiselikuna. Nüüd on käes aeg, mil naudime omaenda kasvatatud vilja. Nüüd on käes aeg, kus prioriteediks on anda oma lastele kõik, mida nad vajavad ja tahavad, et neist sirguksid tublid, viisakad ja heasüdamlikud noormehed. Mul on ju siiski kolm poega! Vau! Vau! Vau!

Ma poleks never arvanud, et ma olen kunagi kolme poja ema. Kolm poega! Jumala fantastiline ju!

Loomulikult ei ole inimesed absoluutselt kadedad tütre-teemaliste kommentaaridega ja küsivad ikka agaralt, millal me üks kord ka tütreni jõuame. Las ma toon paar näidet, mida minult küsitud või kommenteeritud on:

a) “Kas järgmisena proovite tüdruku saada?”

b) “Millal siis lõpuks tütar tuleb?”

c) “Ühte naist oleks ka koju vaja, kes mehi paika paneb!” (ei tea jah, kes mina siis olen :D)

d) “Jälle saite poja? Ei vea ikka üldse!” Küsijaks muidugi naine, kellel endal poeg. 😀

e) “Mina küll ei lepiks ainult poegadega. Vähemalt üks tütar peaks ikka olema ju!”

f) “Kohtume jälle, aga siis katsuge ikka tütar sünnitada!” Eriline tipp, sest selline kommentaar tehti sellel päeval, mil vastsündinuga koju sain.

g) Kui ma olen öelnud, et mulle täiesti piisab oma poegadest ja ei näe mitte midagi halba selles, et meil tütart ei ole, on vastatud: “Jajah, raudselt sisimas tahate täiega tüdrukut!”

Ja kui te mõtlete, et kuidas ma nii veidrate inimeste otsa olen sattunud, siis jään vastuse võlgu – mõni lõõbib niisama, teine teeb selliseid kohatuid kommentaare iga kord, kui üksteist näeme.

Kui on midagi, mida ma neile kommenteerijatele öelda tahan… või tähendab küsida, siis jumala eest, näidake meile, kuidas tüdrukuid tehakse, kui te niiiiiiii targad olete.

Esialgu tundsin end jube ebamugavalt ja võttis kohe nihelema. Oleksin tahtnud nende inimeste eest ära joosta, kes otse näkku selliseid kommentaare virutasid, aga ei saanud. Täna on mul enamvähem ükskõik. Mis seal ikka… Las inimesed kommenteerivad, kui peavad seda nii vajalikuks. Inimesed ei suuda kahjuks endale teadvustada, kui ebaviisakas on teiste perekonda nii kommenteerida. Vahet pole, kas sa teed neile selle kohta märkuse või ei, ikka kommenteeritakse.

Olen hakanud teadlikult sellise käitumisega inimesi juba vältima.

Võib-olla kõlan ma isekana, aga nüüdsest tahan olla oma keha perenaine ning mitte seda välja üürida (ok, härra just ütles, et see kõlas väga kahtlaselt, aga teate ju küll, mida mõtlesin :D). Tunnen ennast oma nahas üksinda suurepäraselt ning nüüd on my-time käes!

Ma olen õnnelik, olen meie maast pisikese osa täitnud enda lastega. Nüüd vaja nad ka üles kasvatada!

19 thoughts on “Jälle rase või?!”

    1. Keegi võiks veel ühe korra öelda, sest ega ma lugeda ei oska ju. Ja silmanägemist mul endal ka pole. 😀

  1. Äh, laps on laps – peaasi, et tervena sünnib! 🙂
    Mul endal kaks last. Tütar ja poeg. Hetkel ei taha ühtegi juurde aga ei välista, et kolmekümnendates ühe pisikese vääksu veel juurde muretseks 🙂 Igaüks elab oma elu nii ja suur rõõm on lugeda, et teie olete õnnelikud just nii nagu olete! Polegi vaja vinguda, viriseda ja mõelda “mis siis kui…”
    Palju jaksu teie tegemistes! 🙂

    1. Tubli-tubli, kui kolmekümnendates lapse tahate saada! Ma olen plaaninud, et kolmekümnendates hakkan oma vanaduspõlve nautima, lapsed said tehtud nüüd ju. 😀

  2. Ei saa mina ka aru, mis värk selle tüdruku ja poisiga on. Ootame oma teist last ja esimene on tüdruk ja nüüd teine ka tüdruk tulemas. Ja noh ma ikka kuulen neid kommentaare, et oh oleks ju võinud poiss olla, siis komplekt koos, noh nüüd tuleb ju kindlalt kolmas ka, sest poiss ka ju vaja teha 😂 Ma ise olen väga õnnelik, et just tüdruk tulemas 😂 seega ma igakord küsin vastu, et miks peaks nii olema, et poiss ja tüdruk? 😅 mille peale nagu vastata ei osata.

  3. Mulle ütles arst, et puhtstatistiliselt võiks arvata, et mida rohkem ühest soost lapsi olemas, seda suurem on tõenäosus järgmiseks teisest soost laps saada, aga uuringud näitavad, et see ei pea paika. Tegelikult olevat suur tõenäosus, et lapsed on kõik samast soost sellepärast, et näiteks tupe mikrofloora on ebasoodus kas xx või xy seemnerakkudele. Nad ju teatavasti liiguvad erineva kiirusega ja on natuke erinevate omadustega. Uuringud pidavat näitama, et mida rohkem ühest soost lapsi, seda tõenäolisem on järgmiseks jälle samast soost laps saada 🙂

    1. Mul mehe perekonnas enamustel pojad. 😀 Me oleme siiani arvanud, et ongi asi selles.

  4. Oi ma tean seda tunnet. Me saime septembris oma kolmanda tütrekese ja tõesõna, me oleme maailma õnnelikumad, et meil just kolm tütrekest on.
    Juba kui teise lapse soo teada saime, tuli sugulaselt kommentaar “kahju, et tüdruk jälle”.
    Neid kommentaare oli juba siis palju.
    Enne kolmanda soo teada saamist sain vanalt tuttavalt sünnipäevaõnntuse “palju õnne, loodan, et saate poja” 😀 Nagu kes ütles, et ma poega tahan? 😀
    Sugu käisime tuvastamas Šoisi juures. Kui ütlesin ühele naisele, et tütar tulekul, ütles ta mulle “ ära ole nii kindel, ennegi eksitud” 😏
    Ja muidugi peale lapse sündi kuuleme kui väga meil poega vaja on…ei ole. Kui ühel hetkel, kunagi 10 aasta pärast, veel ühe lapse otsudtame saada, siis jah, poiss oleks tore, aga tüdruk fantastiline. Ja tegelikult on tähtis, et laps oleks terve! Keegi teine ei pea meie plikadekarja kasvatama.
    Proovisin ka ühele tuttavale seletada, et väga lahe on kolm plikat, aga tema ikka, et tal läks kohe õnneks ja on mõlemad olemas. Ja ikka nii tore olevat.
    Ausalt, meil on veel toredam ja õnne on meil veel rohkem! Lausa kolmekordselt!
    Nagu mul arst ütles, et mees on juveliir – tüdrukuid pidigi raskem saada olema 😉

    Ja muidugi ei saa mainimata jätta, et olete tore perekond ning imearmsad pojakesed on Teil! 😊 Täiuslik pere kolme pojaga! 😊

  5. Nii armas oli lugeda seda teksti, nii hea meel Sinu üle😊 Väga armas pere olete ja kolm poega on suur õnnistus ❤️ Head mõtted saadab Teie poole teele kah ühe poja ema 😁poisid on ägedad 👊🏻

  6. Mul ämmal kolm poega. Ta on küll rääkinud et jah oleks soovinud tütart ka.
    See-eest mina ootan oma teist tütart. Mehe vennal on kaks tütart. 😀 kui keegi tuleb kobisema siis lihtsalt ütled et see su poiste ülesanne – tuua tüdrukuid siia perre 🙂

    1. Jah, sest raudselt pean naisi lausa kaikaga eemale hakkama peletama tulevikus, eksole 😂😂😂

  7. Tean, mida sa tunda võid… Mul endal teine poeg tulemas.. Ja paraku jh kõik nii targad. Mulle ōeldi peale seda, kui teada sain, et poeg.. Et noh kui ära sünnib siis järgmine takka ja küll tüdruk tuleb.. Selline tunne nagu pojad poleks väärt midagi… Olen õnnelik, et mu lapsed terved on. Muu pole oluline.

  8. Mul 3 tüdrukut. Esimene 12 kohe saamas teine 3a ja pesamuna 1a4k. Kuna vanust on nii, et võiks vb veel 2-3 saada🤪. Siis kommenteeriaid jagub!
    Viimase rasedusega oli kindel tunne et see on viimane. AGA kõrval osatäitjatel sellist tunnet ei ole. Ma saan siiani kommentaare, et ikka meest ka majja vaja. Mmm on ju, mu abikaasa 🙄. Kes siis meest majas aitab,? äkki kunagi väimehed. Kyi ei siis pole väimehed.
    Ja pidevalt käib see neljanda lapse jutt ja poisi jutt. Selline tunne, et nad tahavad näha kas ma plahvatan või lähen seda neljandat tegema. Alguses ma naeratasin selle jutukese pihta siis nukrutsesin ja nüüd juba ignoreerin.
    Ja mulle öeldakse koguaeg veel, et poiss peab olema, nagu me oleks mehega väärakad, kes siis kõige tähtsamat sugupoolt ei oska teha 🤔🙄😄
    Üldiselt vahet ei ole kes on ikka on paha kui pole mõlemat. 🤦🏼‍♀️😆 sest siis pole täiusliku konplekti.
    Mul oli hea lugeda, sest pole varem kuulnud väga kuidas tüdrukut peale pressitakse.

  9. Kohe nii hästi kirjutatud!
    Ka mul kolm tubli poega kodus…. ja nüüd 5 päevane preili samuti.
    Olin väga rahul kolme pojaga, aga näe, elu tahtis teisiti ja andis mulle siiski tütre ka. Tütre soovi kui sellist eraldi ei ole mul kunagi olnud. Neid “millal siis tütar sünnib” kommentaare on tulnud oi kui palju. Olen eluaeg teadnud, et poeg peab mul olema ja nüüd neid lausa kolm! Enam suurepärasem ei saakski ju olla!
    Samas, mõtlen praegu tütre kõrval lamades, et on ikka õnn sellist roosat pampu omada, samas endal selg valutab ja keha sellest 9 kuust nõrk. Mitte kunagi enam! Kolm oleks olnud ka ideaalne ja neljas ei tulnud (minu poolt vähemalt) sooviga tütar saada, siiski ta lõpuks sündis. Ja ma olen ääretult õnnelik oma nelja ilusa lapse üle. Aga see teiste pidev pärimine on tüütu ja inimesed võiks ära lõpetada. Samas mõista, et on ka neid, kes päriselt päriselt ongi oma mitme ühest soost lapse üle õnnelikud ja ei tahagi alati muud.
    Ja naised ei ole sünnitusmasinad, kui on kõik, siis on kõik.
    Jõudu sulle, Jane, oma vahvate poiste kasvatamisel. Toredaid mehi on meie riiki juurde vaja! Poisid on lahedad! ❤️

  10. Peale seda kui ma olin oma emale teada andnud, et teine poeg sündis, küsis ema kohe vastu, et millal siis kolmas, pesamuna tüdruk, ka sünnib.
    Sünnitusest oli möödas äkki 6 tundi.

    Nüüd, üle aasta hiljem, võin talle öelda, et kolmas on tegemisel. 😀

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga