***

Vabatahtlikust tööst

14. juuni 2017

Ma siin viimasel ajal mässan oma õe asjadega. Ei ole teine piisavalt iseseisev, et omi asju ajada.

Nimelt käis ta ühes ettevõttes “tööl”. Algselt rääkis ta mulle kuuaja pikkusest perioodist, nüüd on see vähenenud ligi kahele nädalale. Käis kaks nädalat teenindajana tööl, lepingut ei saanud ja lõpuks virutati jalaga tagumikku ning öeldi, et ta ikkagi pole sobilik ja kuna need nädalad olid kõik proovipäevad, siis tasu selle eest ei maksta. Midagi taolist.

Üks hetk suhtlesin ma ühe selle koha töötajaga. Ma olen oma elus väga vähe seda teeninduspunkti külastanud, sest minu jaoks on see ebameeldiv koht.

Selgus, et mu õde passis enamus ajast telefonis, õpitud asju selgeks ei saanud ja üldse oli väga niru töötaja. Mul tekkis kohe küsimus, et milleks siis inimest kaks nädalat kinni pidada, kui ta nii sitta tööd tegi? Proovipäev on ju üks või kaks päeva, maksimum kolm ning kui selle ajaga elementaarseid asju selgeks ei õpita ja tööga hakkama ei saada, siis on vist üsna loogiline inimesele seda ka öelda ja ta tööst vabastada. Ei, nad hoidsid teda pikemalt kinni.

Muidugi ise nad väidavad, et mu õde töötas seal ainult paar tundi. Ei tea jah, kus ta siis kõik need päevad käis ja kust tööandja (või mõni töökaaslane) teda koju siis sõidutas, kui ta tegelt tööl polnudki. 😀

Veel enam tundub mulle asi kahtlane, kui kuulen, et on ka teisi inimesi, kes sama asja üle kaebavad.

Eile otsiti ühes grupis sinna ettevõttesse töötajaid. Mina, kes ei suuda sõrmi koomal hoida, hakkasin kohe muidugi kommenteerima, et mis mõttes nad uusi töötajaid otsivad, maksku vanadele palk ära. Lõpuks postitaja ise kommenteeris, et neil nii pikad järjekorrad palga maksmisel. Üritas vist nalja teha, aga samas tunnistas ettevõtte süüd.

Ma olen korduvalt õele öelnud, et läheks töökaitseinspektsiooni. Ma ei tea, kus maal ta sellega on või kas üldse on käinud seal. Mina seda asja küll nii ei jätaks. Olen lugenud, et tööandja on kohustatud isegi ühe proovipäeva eest maksma. Või enam see nii pole? Ongi nii, et võtad töötaja, hoiad teda pool kuud kinni ja määrid selle aja proovipäevade pähe ning palka ei maksa? Ma ei tea, mu meelest on selles asjas mingi kahtlane uss sees.

Tööandja on ise nii võrd ülbust täis, et lausa helistas mu õele ja käskis sellise lolli jutu levitamise ära lõpetada, sest ta ei ole kohustatud talle õpiaja eest maksma. 😀

Ma läheks hea meelega ise töökaitseinspektsiooni, for real. Või tõesti pean õe sinna käekõrval lohistama. Ei laseks never endale nii pähe istuda. Veel enam oleks ma nõus töötama edasi ilma lepinguta. Ok, üks või max kaks päeva, aga rohkem küll mitte. Inimesel võiks ikka rohkem mune olla enda eest seismisel.

Only registered users can comment.

  1. Tööandja on kohustatud maksa iga tunni eest, mil töötaja täidab tööülesandeid. Isegi kui ta vaid õpib.

  2. Ei eksisteeri enam seda “proovipäeva” mille eest raha ei maksta. Köik töötatud tunnid tuleb kinni maksta isegi kui need on nö. öppimise nime all.

  3. Kust sa tolle kleidi said, mida pildistamisel kasutasite? Selline nahatooni ja saab õlad paljaks jätta? Vaatasin, et nii sinul kui ka Britil on sarnane kleit pildistamisel kasutusel ja tahan ka 😀

    1. Ma pean täitsa fotograafilt küsima, sest see oli tal endal kaasas. 🙂
      Seega, sa võid julgelt mulle Facebooki kirjutada. 🙂

  4. Natuke võiks seadust tunda, kui sellistele ametikohtadele tööle tahate minna, kus “proovipäevi” lastakse teha. Seaduse järgi on jah proovipäevad tasustatud, samas võib iga koht töötajaga sõlmida töölepingu (sh. nii suulise kui ka kirjaliku), mis võib ette näha teistmoodi. Nt. ettevõttes kus mina töötasin oli ette nähtud 2 proovipäeva, millest 2. tasustati juhul, kui töötaja otsustab tööle asuda. Sellisest korrast teavitati ka töölesoovijat. See oleks natuke ebanormaalne, et töötaja käib iga päev erinevas kohas proovipäeval, kus selgub et ta ikka üldse ei saa hakkama, talle antakse väga-väga kergeid tööülesandeid, aga saab ikka oma 6-7-8 tunni eest palka igas erinevas kohas ?
    Lisaks räägitakse palju sellest, et ületunnid tasustatakse 1.5x, riigipüha eelsed tööpäevad on lühendatud, riigipühadel tasu 2x suurem tava töötasust, töötades ööajal palgakoefitsent 1.25x jne. Kõik need tulenevad jah Töölepingu seadusest, aga töölepingus (nii suulises kui kirjalikus) võivad töötaja ja tööandja leppida kokku teistsugused tingimused ja üldjuhul teenindussektoris need TLS-ist tulenevad tingimused ei kehti. Siin loeb juba see, kes millele alla kirjutab.
    Nii et suure suuga oma õigust taga ajama minna ja oma ületundide eest topelttasu küsides võite avastada, et olete kirjutanud alla hoopis lepingule mis sätestab, et ületundide arvelt antakse järgmises kuus rohkem vaba aega (mis tähendab et tunnitöölised saavad vähem palka järgmisel kuul – surnud ring).
    Üldiselt lugege oma töölepinguid, (soovitatavalt enne allkirjastamist :D). Ei ole mõtet kraagelda tööandjaga ehk hammustada kätt, mis toidab.
    See jutt ei käi nüüd konkreetselt su õe kogemuse kohta, peaksid uurima, kas tal üldse leping oli või käis seal tõesti vabatahtlikuna. Kui ta seal mitu nädalat töötas siis löögu oma töötunnid kokku ja esitagu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teade tööandjale, et ta ootab oma tehtud töö eest tasu.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga