10(0) põhjust, miks ma armastan elada Eestis

Sponsoreeritud

Ideaalis oleks tahtnud pealkirjaks panna “100 põhjust…” sest noh meie armas pisike kodumaa saab ju juba 100-aastaseks ja kui oma aju põhjalikult tööle panna, siis ma kindlasti ka leiaks just täpselt nii palju põhjuseid, miks armastan siin elada, aga kardan, et hiljem mu mõistus võib lihtsalt lõplikult kokku joosta. 😀

Seega hetkel piirdun vaid kümnega.

Enne, kui ma nende kümne punkti juurde lähen, tahaksin midagi südamelt ära saada. Millegipärast tekitas minu eilne postitus “Kui maksud sõidavad lätti…” mõnes inimeses pahameelt. Inimestele jäi mulje justkui mina, kes riigile makse ei maksa, aga naudin kõiki hüvesid, heidan ette seda, kui halb ja paha meie riik on, nutan selle üle, et alkohol on nüüd poes kallim.

Absoluutselt mitte! Minu eilse postituse mõte ei olnud üldse viriseda selle üle, kuidas valitsus halbu otsuseid teeb või miks alkohol poes nüüd kallim on. Jah, ma olen äärmiselt tänulik selle üle, kui palju erinevaid hüvesid riik mulle pakub. Ma olen nii tänulik selle üle, et saan end inimesena tunda siin niivõrd vabalt, elada oma elu nii, nagu ise heaks arvan.

Paraku jäi eile minust mulje (minule endale loomulikult) kui ühest alkassist, kes oma riiki kohutavalt vihkab, sest viinapudeli hind kerkis. Päris kurvaks tegi tegelikult. See ei olnud minu kavatsus. Ainus, mille üle ma enda arust “vingusin”, oli selle aktsiooni kuupäeva valik.

Jah, ma kirjutasin, et valitsus teeb halbu otsuseid. Ja teebki. Kas ma ei tohi seda arvata kuna naudin riigi hüvesid? Sealjuures mõeldes, et mõnda hüve peab paratamatult “nautima” ning ei seisa valiku ees, kas võtta see vastu või mitte.

Jah, mina avaldan vaid arvamust, ja seda teete ka teie. Arvamused on erinevad. Teadagi ju. Üks mõistab ühtemoodi, teine teist. Me näeme asju erineva künka otsast. Tõsi. Ma peaks olema sellega juba harjunud ja mingil määral olengi. Aga vahel läheb ikka hinge. Vahel viskab kopa ette.

Alkohol ei oma mingit tähtsust minu elus. Jah, ma ka vahel võtan. Veini näiteks. Aga sellel pole minu jaoks mingit sügavamat tähendust. Vastupidi. Minu pere läks lõhki just alkoholi pärast. Mul ausalt ei ole sooja ega külma, kas alkoholi hind tõusis või mitte. Siia lõpuks tundub mulle üldse, et vahet pole, kuidas ma asja seletan… Ma olen ikka see paha, kellele peaks puid alla loopima. Pliis tulge ja näidake siis, kuidas ideaalselt elada!

Nüüd aga asuks nende punktide juurde…

1. Alustangi sellega, et kiidan meie riiki selle eest, milliseid hüvesid ta mulle pakub. Rasedusaegne jälgimine, sünnitusabi, võimalus lastega kodus olla ja nende kasvamist nautida, tasuta haridus minu lastele ja mulle endale, igasugused toetused (näiteks seesamune kolme lapsega peretoetus), töötuna sain suurt tuge Töötukassast.

2. Valikuvabadus. Meie riigis on nii palju valikuid, millega tegeleda. Aitäh armas Eesti, et saan elada elu, mida soovin, tegeleda sellega, mida hing ihaldab ning et ma saan valida. Ma saan valida, mida soovin peale gümnaasiumi edasi õppida. Ma saan valida, millest võiks minu hobi saada. Ma saan valida, kuhu ja millal sõidan. Ma saan valida, mida ütlen. Ma saan valida, mida kirjutan. Mu lapsed saavad valida, millega soovivad tulevikus tegeleda.

3. Loodus. Ma ole looduse inimene! Ma naudin metsaskäiku, ma naudin lumes sumpamist, ma naudin sooja merevett, ma naudin piibelehtede lõhna. Minu meelest on meil niivõrd mitmekesine loodus, jättes välja kõik looduskatastroofid, mis võiksid meile väga halvasti mõjuda. Meie loodus on ilus ja võimas, kuid rahulik. Meie riigis on palju imelisi kohti, mida saab lihtsalt vaadata ja nautida, näiteks Jägala juga, Siniallikad, moonipõllud, Keila juga, pankrannikud jne.

4. Maitsvad ja kodused toidud. Verivorst, kõrvitsasalat, kama, kiluvõileivad, piimasupp.. mmm, suu hakkab vett jooksma.

5. Rahvas hoiab ühte ja aitab. Kuigi väga paljud arvavad, et eestlane on pigem kitsi ja kade inimene, siis meie teod näitavad midagi muud. Eestlasel on suur süda, kuigi ta ei näita seda väga tihti välja. Mõtleme kasvõi nendele kordadele, mil olen blogis palunud kellegi jaoks rahalist abi – oleme kõik oma jõud ühendanud ja aidanud. Või kui meedia esitab üleskutse koguda kellegi abistamiseks raha? Me kõik oleme selleks panuse andnud. Koos oleme tugev ja õilis rahvas!

6. Head lauljad, hea muusika. Ma armastan Eesti muusikat. Minu meelest on eestlaste muusika mahe, kodumaine, sügavamõtteline, südamlik.

7. Riik toetab, aitab inimeste arengule kaasa. Meie riigis on olemas vastavad asutused, kus iga inimene saab teatud probleemiga pöörduda ja tuge leida.
Erinevad talendisaated lastele ja noortele, kus saadakse ennast tõestada ja oma andeid lihvida veel paremaks.

8. Meelelahutus. Erinevad üritused, tõsielusarjad, põnevad filmid, väljakutsed.

9. Mehed ja naised on võrdsed. See läheb küll mingil määral vabaduse alla, kuid tooksin selle siiski eraldi punktina välja. Mulle meeldib olla meestega võrdne. Mulle ei meeldi sooline diskrimineerimine. Kes teenib rohkem? Kes peaks oma elu veetma köögis? Kes kasvatab lapsi, kes käib tööl? Neid kõiki asju võivad teha nii mehed kui ka naised.

10. Eesti on hea koht, kus elada ja lapsi kasvatada. Kinnisvara hind maal ei ole lakke aetud. Toidu hind on minu jaoks taskukohane. Lapsed saavad suhelda teiste lastega, käia lasteaias, nautida oma lapsepõlve. Mina saan õppida, käia autokoolis, teha sporti.

Ma armastan Eestit. Aitäh, et oled juba 100 aastat oma rahva selja taga seisnud, neil olemas olnud ja pakkunud tuge, kui seda vaja on olnud. ??❤️

Kommentaarid

    • Jane Almers says:

      Oh jah, mulle on juba vihjatud jah, et kas mehega läksime alkoholi pärast lahku. Ma ütleks selle peale, et ega mees ja lapsed mu ainus pere pole. Mul on ema ja isa ka ning antud hetkel oligi nendest jutt. 🙂

  1. Dd says:

    Kõigega nõus v.a see koht, et toidu hinnad on taskukohased 😀
    Kui aus olla on isegi Austraalias, Soomes jm kus palgad 3-4x kõrgemad toidu hind kohati soodsam kui Eestis, see on lihtsalt ulme, millised hinnad siin on arvestades meie palkasid..

    • Jane Almers says:

      Ma rääkisin enda taskutest, muide. Muidugi üritan ma võimalikult soodsalt läbi ajada, aga toitude suhtes hindade pärast piiranguid ei pea seadma. Vähemalt siiani pole pidanud. 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Kuidas järgmine lõpp jälle lähedal on

No tsauu! Mina pole jälle siia mõnda aega jõudnud ja kui ma nüüd sellele blogimisele [...]

Kuidas dinosaurused meile koju said

Okei, ma vist hakkan remondiblogi pidama. 😅 Nali! Seda peaks Geit tegema, sest mina ja [...]

Kuidas lapsed omale sooja toa said

No tsau! Olen siin kuidagi väga vaikne olnud – ütlen ausalt, mingi kummaline periood on. [...]

8 kommentaari

Juukseklambrid -stiilsed ja praktilised aksessuaarid!

Olgu tegu lihtsa koduse soenguga või elegantse piduliku väljanägemisega – juukseklamber sobib igaks olukorraks ja [...]

Lapsed ja verdtarretav püha

Kell on 02.41. Mul läks uni umbes kaks tundi tagasi ära ja pole tagasi tulnud. [...]

Mu per*e on kõnelenud…

Ma tean mõnda inimest, kellel on sisetunne. Kõhutunne. Per*setunne. Kuidas siis keegi seda oma vaatevinklist [...]

9 kommentaari

Kuidas me lastega puhkamas käisime

Ma tean, et kasutada sõnu nagu “lapsed” ja “puhkus” ühes lauses kõlab väga vastuoluliselt, sest [...]

Kas ainult vaesed šoppavad kaltsukates?

Mul pole kunagi kaltsukate/kirbukate, nüüd siis uuema ajastu viisakama väljendi – taaskasutuspoodide vastu allergiat olnud. [...]

2 kommentaari

Hommikused mõtisklused….

Esmaspäev. Kuum kohvi. Päike paitab ühte näopoolt. Istun rahus ja vaikuses elutoas oma uuel mõnusal [...]

5 kommentaari