13+2 ♡

Sponsoreeritud
Enne, kui end teleri ette sätin ja kolmapäevasest prooviabielust osa saan, paneksin kirja oma mõtted ja kõik selle, mis on vahepeal minu ja nööbiga toimunud. 
 
Enesetunne on endiselt halb. Kui päris alguses isutas absoluutselt kõige järgi ja ma tõesti tundsin isegi muret, et kaalunumber on raudselt laes, siis nüüd on kõik vastupidi. Ma ei söögi üldse! Kui isutab, siis ainult millegi värske järele.. hetkel lähevad näiteks peale ainult õun ja viinamari, kuid esimene tekitab jubedalt gaase ja viimased on totaalne suhkrupomm, mis ajab omakorda südame läikima. 
Ämmakale kurtsin ka muret, et no pole söögiisu ja õudne väsimus on sellega kaasnenud ning ka energiapuudus. Tema ütles ainult, et loodetavasti läheb ruttu üle. Egas siis midagi, tuleb oodata ja loota parimat.
Emotsioonid ei ole enam nii negatiivsed, kui ma ühes postituses kirja panin. Näen täitsa valgust tunneli lõpus ja säran ka väliselt, sest elu on liiga lühike, et seda koduseinte vahel mööda saata. Üritame käia ja olla, et negatiivsus ligi ei tikuks. 
 
Näonahk on mul raseduse algusest saadik täiesti pekkis olnud. Ma polnud mitu kuud end meikinud ega mingit muud keemiat näkku toppinud ja isegi siis ei rahunenud nahk maha. Hakkasin kasutama nüüd Loreali näomaski ja ei tea, kas asi on selles või lihtsalt on nüüd uus periood, mil nägu teeb minuga koostööd, igatahes läheb kõik paremuse poole. 
 
Kaal. Ma pole ennast ausalt öeldes kaalunud. Kui esimesel ämmaka visiidil kaalule astusin, olin isegi alla võtnud. Ma kardan, et hetkelgi on kaal vähenenud, sest tõesti, ma söön nii vähe, aga samas üritan end sundida, sest kõhubeebi seda ju vajabki kasvamiseks. 
 
Hendrik ja Raimond on kuidagi kaastundlikemaks muutunud. Esimest paeluvad igasugused videod, kus on näha, kuidas beebi kõhus kasvab. Alles täna vaatasime neid. Raimond on oma aktiivsust ja jonnituure kõvasti alla tirinud, sest ma olen üritanud talle seletada, et emme väga ei saa enam teda igalpool tassida ja joosta ühest kohast teise. 
Kuidas kõht kasvab? Pead tõdema, et korralik punu on ette kasvanud. Kõige suuremat rolli mängivad ilmselt taastumata kõhulihased eelmistest rasedustest ja muidugi asjaolu, et enne rasedust olin ma ju ka ikkagi korralik pekimägi. Nüüd on kõht ka suurem lihtsalt.
 
Homme on kuklavoldi ultraheli ja mul on plaan lapsed ka sinna kaasa võtta. Härra ka muidugi. Läheme ikka kogu klanniga. 😀 Muidugi selgub kabinetis, kas tehakse kõhu pealt või vaginaalne ja siis juba näha ole, kas lapsed saavad kabinetis viibida ja suurt ootusärevust maha rahustada või ikkagi ukse taga istuda ja natuke nördinud olla, sest ei saanudki kõhubeebit näha. Kusjuures nemad ootavad homset ultraheli kõige rohkem!
Aga cheers ja ma suundun teleri ette 🙂

Kommentaarid

  1. Kristin Rebane says:

    Tean mida tunned, mul ka söögiisu puudub. Poest ei suuda viimaselajal väga midagi osta, kuna kui mõtlen söögile hakkab juba halb, pole midagi sellist leidnud ka mis meeldiks ja mida tahakski süüa.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Nendest suhetest

Ma tegelikult mõtlesin esialgu instagrami nunnu pildikese panna ja seal all arutleda sel teemal, aga [...]

Jep, ma olen….

Lapsed voodis. Pesumasin peseb. Nõud ka on masinas pesus. Pakime nüüd selle nädala kokku. Päris [...]

2 kommentaari

Kas on ikka pointi uuesti abielluda?

Uhh! Siin üks päev… või, mis üks päev, see oli ikka enne Oliveri sündi, kui [...]

10 kommentaari

Kuidas ma siin nutta lahistan

Mul oli väga tore nädalavahetus ja loodan, et teil samuti. Oliveril ja mul käis mitmeid [...]

3 kommentaari

Kuidas lapsed küünlaid armastavad süüa

Tere! Ma olen mega suur küünlafänn (kogun lausa!) ja ühtlasi 6 lapse ema. Päris raske [...]

12 kommentaari

Sellest imelisest talvest

Istun elutoas diivanil, sõrmede vahel kuum latte, pilk suunatud aknast välja. Vastu vaatab sealt pesuehtne [...]

Liiga positiivne postitus, et lugeda

Uhh! Uus nädal on alanud! Loodan, et teil algas see hästi ja sujuvalt ning tuleb [...]

10 kommentaari

Keha pärast keisrit

Paljud on siin viimastel päevadel uurinud, kuidas ma keisrist taastunud olen ja kuna pea nädal [...]

13 kommentaari

Beebimulli postitus

Oi, mis kirjutamistuhin mul peal on! Sõbrannale (ausalt ei ole müsteerium-sõbranna, keda ma siin aegajalt [...]

5 kommentaari