1462 päeva läbi lainete

Kui ma kirjeldaksin naise ja mehe vahelist suhet ühesõnaga, siis oleks selleks sõnaks “meri”. Meri on täpselt sama kirglik, tormine, rahulik, romantiline ja ilus nagu üks mehe ja naise vaheline suhe olla saab. Täna viis aastat tagasi astusin ma oma elu ühe otsustavama sammu- nõustusin olema koos inimesega, kellega olin vaevalt paar nädalat tuttav. Nagu iga suhe, kulges ka meie oma tõusude ja mõõnadega- alguses väga sageli, sest olime ju kaugsuhtes. Tema elas suures linnas ja mina pisikeses maakohas. Probleemid olid kiired tulema. Me ei olnud aastatki koos, kui ma jäin esimest last ootama. Ma ei kahetse seda ja olen selle üle õnnnelik. Kuid selle asemel, et laps meid lähendaks, viis laps meid hoopis üksteisest eemale. Pidevalt oli vaja pisikese perelisaga tegeleda ning üksteise jaoks aega eriti ei jätkunud. Muidugi sai meie suhe kannatada hirmsate naabrite käitumise tõttu samuti, sest olime mõlemad stressis ja muserdatud. 



Järgmine suur samm meie elus oli kolimine Tallinnasse. Ega siis samuti midagi paremaks ei läinud, kui ainult see, et vabanesime tohutust koormast, mis saatis meid maal elades- naabritest. Kõik läks iseenesest paika, kui olime Tallinnas juba pikemat aega elanud. Nagu võluväel. Peagi kolisime ühest üürikast teise, kuid Lasnamäele jäime siiski, tundsime end siin juba nii koduselt. 

Tänaseks on meie suhe elanud üle mitmeid tragöödiaid, mitmeid tipphetki ja uusi läbimurdeid. Ilma selle suhteta ma ei oleks täna see, kes ma olen. Ilma selle suhteta ei oleks minul kahte põngerjat, kes rikastavad minu päevi naeru ja lõbuga, kes muudavad minu elu palju säravamaks ja annavad mulle rohkem eesmärke tulevikuks. Lapsed muudavad tugevaks. See 5 aastane suhe on muutnud mind raudrüütliks, kes läheb läbi tule ja vee, kui selleks vajadus on. Ma olen tugevam, kui kunagi varem. Me oleme mehega käinud ära põhjas, et aru saada, kui oluline on suhe meie mõlema jaoks. Me oleme käinud ära kõige tumedamas punktis, et näha, kui palju me teineteist armastame. Me ei ole täiuslikkust otsivad inimesed- me oleme sellised nagu oleme ja oleme leppinud teineteise vigadega.

Kommentaarid

  1. Anonüümne says:

    aga ühe korraliku veinipudeliavaja võiks peale viit aastat ikka koju soetada, et punni sisse suruma ei peaks 😀

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Juukseklambrid -stiilsed ja praktilised aksessuaarid!

Olgu tegu lihtsa koduse soenguga või elegantse piduliku väljanägemisega – juukseklamber sobib igaks olukorraks ja [...]

Lapsed ja verdtarretav püha

Kell on 02.41. Mul läks uni umbes kaks tundi tagasi ära ja pole tagasi tulnud. [...]

Mu per*e on kõnelenud…

Ma tean mõnda inimest, kellel on sisetunne. Kõhutunne. Per*setunne. Kuidas siis keegi seda oma vaatevinklist [...]

9 kommentaari

Kuidas me lastega puhkamas käisime

Ma tean, et kasutada sõnu nagu “lapsed” ja “puhkus” ühes lauses kõlab väga vastuoluliselt, sest [...]

Kas ainult vaesed šoppavad kaltsukates?

Mul pole kunagi kaltsukate/kirbukate, nüüd siis uuema ajastu viisakama väljendi – taaskasutuspoodide vastu allergiat olnud. [...]

2 kommentaari

Hommikused mõtisklused….

Esmaspäev. Kuum kohvi. Päike paitab ühte näopoolt. Istun rahus ja vaikuses elutoas oma uuel mõnusal [...]

5 kommentaari

Kuidas lapsed ei peaks ennast kõigi ees alasti võtma

Ma olen viimaste aastate jooksul hästi palju hakanud mõtlema selle peale, kui oluline on just [...]

19 kommentaari

Jälle uus diivan??! Ehk, kuidas minust äärepealt oleks närvar saanud

Meil on uus diivan. Ja loomulikult olen ka juba etteheiteid saanud, et mis mõttes, jälle [...]

7 kommentaari

Mida nendele lasteaialastele siis selga panna?

Peagi kuue lapse emana mõtlesin jagada soovitusi, mida ühele lapsele sinna lasteaeda siis vaja on. [...]

6 kommentaari