30+4

Sponsoreeritud

Natsa kurb on olla, sest ma satun siia viimasel ajal väga harva. Mu elus tegelikult pole mitte midagi huvitavat toimunud ja pastakast välja imetud postitused pole minu tassike teed (enam :D).

Päris tegevusetult ma tegelikult ei istu ja mind on üha enam paelunud käsitöö. Ühe kaisuka sain valmis ja juba hakkab ka teine ilmavalgust nägema. Mulle nii meeldib heegeldada ja olen tõdenud, et blogimise järel on just käsitöö see, mida ma veel palju armastan.

Aga üks asi, millest ikka ja jälle kirjutada, on rasedus. Olen mina endiselt veerev kakuke ja paisun ning paisun. Tänaseks olen ma meie mugulat kandnud juba 30 nädalat ja 4 päeva. Ämmakavisiit on alles 18. juuli, kuid mõtlesin vahepealseid emotsioone ja mõtteid kirja panna.

7. august on ultraheli ja kui lootevett endiselt aina kuhjub ning on liigselt, siis hakkame pidama esilekutsumisplaani. Ma võib-olla olen isekas, aga ühest küljest ma nii loodan, et tõesti kutsutakse sünnitus esile ja ma saan oma beebikese augusti lõpus kätte, sest mu kõht on nii suureks paisunud ja täna öösel valutas mu selg nii hullusti, et oli lausa raskusi voodist üles saamisega. Egas kui meest poleks, siis kõduneksin ma siiani seal voodis.

Samas, emana tahaksin ma, et K seal kõhus ikka lõpuni küpseks, et enneaegsena tal mingeid probleeme poleks. Selline kahe otsaga asi.

Üks päev ma lihtsalt istusin voodil ja nutsin. Ütlesin mehele, et ma ei jaksa enam. Mul on nii raske jalatseid jalga saada, rääkimata igasuguse karvkatte eemaldamisest, mis muidugi ei ole hädavajalik. Ma võin rahus gorillaks ka muutuda, aga ebamugav on.

See rasedus on tõesti selline, kus ma sünnitust pikisilmi ootan. Ma olen väsinud. Nii raske on olla. Iga pisem liigutus toob higimulli otsaette. Ja ma tean.. ma vingun liiga palju, aga vahel ma tahangi lihtsalt vinguda, sest tõesti on raske.

Kommentaarid

    • Jane Almers says:

      Ei no ikka, saaks sota, siis võiks ju veel küpseda, aga kui mängus 500, siis võiks võimalikult vara välja kiskuda ta. 😀

    • Kairi says:

      Mis paneb ühe inimese sellist jama tootma? Tõusid hommikul üles ja mõtlesid, et voh täna ma lähen ja pritsin veits sappi kellegi blogis. Läks päev korda?

  1. Jaanika says:

    Jane kuidas sa veel tulevikus hakkama saad 4ja mehega??? :O 😀 Varsti jalgpallimeeskond koos 🙂 Vapper naine!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Millest mitte keegi ei räägi sulle…

Kell on 03.01. Vaatame siin Oliveriga tõtt ja mul tiksub hingel üks teema, millest hakkasin [...]

15 kommentaari

Kuidas minust kuue lapse emme sai

Tegelt ikka veidi on ebareaalne mõelda, et MUL ON KUUS LAST! Nagu… ma poleks elus [...]

9 kommentaari

Kuidas ma oma keha tagasi igatsen

Facebook viskas mulle mälestuse aastatagusest ajast ette: Ja ma hakkasin mõtlema kohe kahele asjale, mida [...]

Kuidas me end siin haiglasse pakime

Uhh! Korralik ärevus on sees. Juba loetud päevad ja minust saab kuue lapse emme! Seekord [...]

6 kommentaari

Kuidas ma siin nüüd tuhande euroga põrandat puhastan

Mulle või mis mulle, meile toodi eile koju uus abiline – Hizero põrandapuhastaja. Ega endal [...]

Uus aasta, keiser ja muud mõtted

No hei! Aasta on uus. 2025. Eelmine aasta oli ju ka tore – omade tõusude [...]

5 kommentaari

Kuidas sellel nutiajastul laste silmi kaitsta

Kui mu lapsed ei käiks kodust 20km kaugusel koolis, siis neil suure tõenäosusega telefone ka [...]

1 kommentaar

Kuidas järgmine lõpp jälle lähedal on

No tsauu! Mina pole jälle siia mõnda aega jõudnud ja kui ma nüüd sellele blogimisele [...]

10 kommentaari

Kuidas dinosaurused meile koju said

Okei, ma vist hakkan remondiblogi pidama. 😅 Nali! Seda peaks Geit tegema, sest mina ja [...]