30+4

Natsa kurb on olla, sest ma satun siia viimasel ajal väga harva. Mu elus tegelikult pole mitte midagi huvitavat toimunud ja pastakast välja imetud postitused pole minu tassike teed (enam :D).

Päris tegevusetult ma tegelikult ei istu ja mind on üha enam paelunud käsitöö. Ühe kaisuka sain valmis ja juba hakkab ka teine ilmavalgust nägema. Mulle nii meeldib heegeldada ja olen tõdenud, et blogimise järel on just käsitöö see, mida ma veel palju armastan.

Aga üks asi, millest ikka ja jälle kirjutada, on rasedus. Olen mina endiselt veerev kakuke ja paisun ning paisun. Tänaseks olen ma meie mugulat kandnud juba 30 nädalat ja 4 päeva. Ämmakavisiit on alles 18. juuli, kuid mõtlesin vahepealseid emotsioone ja mõtteid kirja panna.

7. august on ultraheli ja kui lootevett endiselt aina kuhjub ning on liigselt, siis hakkame pidama esilekutsumisplaani. Ma võib-olla olen isekas, aga ühest küljest ma nii loodan, et tõesti kutsutakse sünnitus esile ja ma saan oma beebikese augusti lõpus kätte, sest mu kõht on nii suureks paisunud ja täna öösel valutas mu selg nii hullusti, et oli lausa raskusi voodist üles saamisega. Egas kui meest poleks, siis kõduneksin ma siiani seal voodis.

Samas, emana tahaksin ma, et K seal kõhus ikka lõpuni küpseks, et enneaegsena tal mingeid probleeme poleks. Selline kahe otsaga asi.

Üks päev ma lihtsalt istusin voodil ja nutsin. Ütlesin mehele, et ma ei jaksa enam. Mul on nii raske jalatseid jalga saada, rääkimata igasuguse karvkatte eemaldamisest, mis muidugi ei ole hädavajalik. Ma võin rahus gorillaks ka muutuda, aga ebamugav on.

See rasedus on tõesti selline, kus ma sünnitust pikisilmi ootan. Ma olen väsinud. Nii raske on olla. Iga pisem liigutus toob higimulli otsaette. Ja ma tean.. ma vingun liiga palju, aga vahel ma tahangi lihtsalt vinguda, sest tõesti on raske.

Kommentaarid

    • Jane Almers says:

      Ei no ikka, saaks sota, siis võiks ju veel küpseda, aga kui mängus 500, siis võiks võimalikult vara välja kiskuda ta. 😀

    • Kairi says:

      Mis paneb ühe inimese sellist jama tootma? Tõusid hommikul üles ja mõtlesid, et voh täna ma lähen ja pritsin veits sappi kellegi blogis. Läks päev korda?

  1. Jaanika says:

    Jane kuidas sa veel tulevikus hakkama saad 4ja mehega??? :O 😀 Varsti jalgpallimeeskond koos 🙂 Vapper naine!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

A miks lahutus ei võiks lõbus olla?

Käisin eile sõbranna pulmas – mega äge oli! Ma muidugi siiani imestan, et mind kutsuti, [...]

10 kommentaari

Kuidas ma jälestan emotsionaalsust

Issand kui vabastav, et ma saan sellest nüüd mittesalaja rääkida. 😀 Kohe rohkem motivatsiooni oma [...]

4 kommentaari

Mis siis päriselt toimub?!

Ma postitasin eile instagrami üsna kentsaka pealkirjaga foto ja tekitasin sellega korraliku segaduse enda järgi, [...]

23 kommentaari

Kuidas raha tuulde loopida

Ma siin üks päev puhtjuhuslikult avastasin, et kaks aastat on juba möödas sellest päevast, mil [...]

5 kommentaari

Kuidas me edaspidi siin ainult õhust elame

Jah, tänasel päeval oleme omadega kahjuks sealmaal, et… kavatseme edaspidi enamus ajast õhust ära elada… [...]

3 kommentaari

Miks inimesed lasevad endale pahasti öelda???

Ma eile tegin instagramis üle pika aja jälle seda Q&A. Eelmisel korral olid inimesed (või [...]

Kuidas suhtes kõik nii iseenesest mõistetav ikka on

Ma pean selle lõpuks “kaelast” ära kirjutama, muidu tuleb uus elu ja mälu peale ja [...]

14 ja 2

Eile ja täna on olnud üsna tähtsad päevad meie peres. Eile täitus minu ja abikaasa [...]

2 kommentaari

See on nüüd läbi!

Aeg on asjad pakkida ja need lõplikult kodust välja visata/põlema panna, sest kool on nüüd [...]

1 kommentaar