Jep, aeg liigub linnulennul. Mul on kombeks seda üsna tihti siin mainida. No nii igaksjuhuks, kui teil peaks meelest ära minema.
Iga kord, kui ma panen postituse pealkirjaks numbri, tähendab see seda, et meil on perelisa oodata. Või siis, kui teatan, et karsklaseks hakkan. Haa! Pole siin mingit perelisa. Meil on juba nii suur pere, et rohkem siia liikmeid ei mahu. Õnneks. ?
Tegelikult tahtsin ma pajatada hoopis natuke meie pere kõige pisemast – Adeelest.
Täitus temal ju 20. august 5 elukuud. 5 kuud on ta meie elusid oma naeru ja kisaga rikastanud. Ma muudmoodi ei kujutakski elu ette. Ideaalne.

Adeelega mul seda pisikest beebiraamatut pole, mille sisse iga arsti visiit õde kirjutab, palju ta kaalub või kasvanud on. Ja kuigi ma iga visiit mõtlen, et ok, numbrid jäid meelde, koju jõuan, panen kirja, siis reaalsus on ikka teine.
Nüüd me käisime kaalumas ja mõõtmas ning kaal oli 7,3kg, aga pikkus… kui ma ei eksi siis 69cm.
Ja muidugi on meil Adeelega ka väike jama. Tekkisid tal kahtlased mädapunnid otsaette, mõned on käel ja jalgadel ka. Perearst ütles, et nahamädanik. Nüüd ravime. Õnneks on paremaks läinud, aga laps näeb ikka jube välja. Rohelised täpid otsaees. Ise on ta muidugi rõõmus. Ja kui peeglist neid täpikesi näeb, lõkerdab eriti hullusti naerda. ?

Aga üldiselt ta ongi meil rõõmurull. Koguaeg naerab. Poistega küll nii polnud. Pidin ikka korraliku klouni mängima, et neid beebina naerma saada. Adeelele piisab sellest, kui korra otsa vaatad. Või olen ma siis lihtsalt sellise klouni välimusega, et…
Adeelele meeldib palju mind juustest sakutada, erinevaid mänguasju haarata, neid ühest käest teise panna ja lihtsalt olla. Muide ta hakkas ennast juba 4-kuuselt seljalt kõhule keerama. Miks ma seda ütlen? Sest Krissuga ma muretsesin tema 6. elukuu täitumisel selle üle, et ta ei keera ennast veel. Ehk siis jah, lapsed ongi erinevad. 🙂
Veel üritab Adeele kõhuli olles edasi liikuda. Küll veel praegu ainult kohapeal, sest ta siputab oma jalgu õhku. Nagu ujuks. Kõhu peal. Aga küll ta üks kord koha pealt minema saab. Noh, nagu oleks manuaali roolis esimest korda. Khm. ?

Viimased postitused
Nendest suhetest
Ma tegelikult mõtlesin esialgu instagrami nunnu pildikese panna ja seal all arutleda sel teemal, aga [...]
Jep, ma olen….
Lapsed voodis. Pesumasin peseb. Nõud ka on masinas pesus. Pakime nüüd selle nädala kokku. Päris [...]
2 kommentaari
Kas on ikka pointi uuesti abielluda?
Uhh! Siin üks päev… või, mis üks päev, see oli ikka enne Oliveri sündi, kui [...]
10 kommentaari
Kuidas ma siin nutta lahistan
Mul oli väga tore nädalavahetus ja loodan, et teil samuti. Oliveril ja mul käis mitmeid [...]
3 kommentaari
Kuidas lapsed küünlaid armastavad süüa
Tere! Ma olen mega suur küünlafänn (kogun lausa!) ja ühtlasi 6 lapse ema. Päris raske [...]
12 kommentaari
Sellest imelisest talvest
Istun elutoas diivanil, sõrmede vahel kuum latte, pilk suunatud aknast välja. Vastu vaatab sealt pesuehtne [...]
Liiga positiivne postitus, et lugeda
Uhh! Uus nädal on alanud! Loodan, et teil algas see hästi ja sujuvalt ning tuleb [...]
10 kommentaari
Keha pärast keisrit
Paljud on siin viimastel päevadel uurinud, kuidas ma keisrist taastunud olen ja kuna pea nädal [...]
13 kommentaari
Beebimulli postitus
Oi, mis kirjutamistuhin mul peal on! Sõbrannale (ausalt ei ole müsteerium-sõbranna, keda ma siin aegajalt [...]
5 kommentaari