5

Sponsoreeritud

Jep, aeg liigub linnulennul. Mul on kombeks seda üsna tihti siin mainida. No nii igaksjuhuks, kui teil peaks meelest ära minema.

Iga kord, kui ma panen postituse pealkirjaks numbri, tähendab see seda, et meil on perelisa oodata. Või siis, kui teatan, et karsklaseks hakkan. Haa! Pole siin mingit perelisa. Meil on juba nii suur pere, et rohkem siia liikmeid ei mahu. Õnneks. ?

Tegelikult tahtsin ma pajatada hoopis natuke meie pere kõige pisemast – Adeelest.

Täitus temal ju 20. august 5 elukuud. 5 kuud on ta meie elusid oma naeru ja kisaga rikastanud. Ma muudmoodi ei kujutakski elu ette. Ideaalne.

Adeelega mul seda pisikest beebiraamatut pole, mille sisse iga arsti visiit õde kirjutab, palju ta kaalub või kasvanud on. Ja kuigi ma iga visiit mõtlen, et ok, numbrid jäid meelde, koju jõuan, panen kirja, siis reaalsus on ikka teine.

Nüüd me käisime kaalumas ja mõõtmas ning kaal oli 7,3kg, aga pikkus… kui ma ei eksi siis 69cm.

Ja muidugi on meil Adeelega ka väike jama. Tekkisid tal kahtlased mädapunnid otsaette, mõned on käel ja jalgadel ka. Perearst ütles, et nahamädanik. Nüüd ravime. Õnneks on paremaks läinud, aga laps näeb ikka jube välja. Rohelised täpid otsaees. Ise on ta muidugi rõõmus. Ja kui peeglist neid täpikesi näeb, lõkerdab eriti hullusti naerda. ?

Aga üldiselt ta ongi meil rõõmurull. Koguaeg naerab. Poistega küll nii polnud. Pidin ikka korraliku klouni mängima, et neid beebina naerma saada. Adeelele piisab sellest, kui korra otsa vaatad. Või olen ma siis lihtsalt sellise klouni välimusega, et…

Adeelele meeldib palju mind juustest sakutada, erinevaid mänguasju haarata, neid ühest käest teise panna ja lihtsalt olla. Muide ta hakkas ennast juba 4-kuuselt seljalt kõhule keerama. Miks ma seda ütlen? Sest Krissuga ma muretsesin tema 6. elukuu täitumisel selle üle, et ta ei keera ennast veel. Ehk siis jah, lapsed ongi erinevad. 🙂

Veel üritab Adeele kõhuli olles edasi liikuda. Küll veel praegu ainult kohapeal, sest ta siputab oma jalgu õhku. Nagu ujuks. Kõhu peal. Aga küll ta üks kord koha pealt minema saab. Noh, nagu oleks manuaali roolis esimest korda. Khm. ?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Kuidas järgmine lõpp jälle lähedal on

No tsauu! Mina pole jälle siia mõnda aega jõudnud ja kui ma nüüd sellele blogimisele [...]

1 kommentaar

Kuidas dinosaurused meile koju said

Okei, ma vist hakkan remondiblogi pidama. 😅 Nali! Seda peaks Geit tegema, sest mina ja [...]

Kuidas lapsed omale sooja toa said

No tsau! Olen siin kuidagi väga vaikne olnud – ütlen ausalt, mingi kummaline periood on. [...]

8 kommentaari

Juukseklambrid -stiilsed ja praktilised aksessuaarid!

Olgu tegu lihtsa koduse soenguga või elegantse piduliku väljanägemisega – juukseklamber sobib igaks olukorraks ja [...]

Lapsed ja verdtarretav püha

Kell on 02.41. Mul läks uni umbes kaks tundi tagasi ära ja pole tagasi tulnud. [...]

Mu per*e on kõnelenud…

Ma tean mõnda inimest, kellel on sisetunne. Kõhutunne. Per*setunne. Kuidas siis keegi seda oma vaatevinklist [...]

9 kommentaari

Kuidas me lastega puhkamas käisime

Ma tean, et kasutada sõnu nagu “lapsed” ja “puhkus” ühes lauses kõlab väga vastuoluliselt, sest [...]

Kas ainult vaesed šoppavad kaltsukates?

Mul pole kunagi kaltsukate/kirbukate, nüüd siis uuema ajastu viisakama väljendi – taaskasutuspoodide vastu allergiat olnud. [...]

2 kommentaari

Hommikused mõtisklused….

Esmaspäev. Kuum kohvi. Päike paitab ühte näopoolt. Istun rahus ja vaikuses elutoas oma uuel mõnusal [...]

5 kommentaari