5

Jep, aeg liigub linnulennul. Mul on kombeks seda üsna tihti siin mainida. No nii igaksjuhuks, kui teil peaks meelest ära minema.

Iga kord, kui ma panen postituse pealkirjaks numbri, tähendab see seda, et meil on perelisa oodata. Või siis, kui teatan, et karsklaseks hakkan. Haa! Pole siin mingit perelisa. Meil on juba nii suur pere, et rohkem siia liikmeid ei mahu. Õnneks. ?

Tegelikult tahtsin ma pajatada hoopis natuke meie pere kõige pisemast – Adeelest.

Täitus temal ju 20. august 5 elukuud. 5 kuud on ta meie elusid oma naeru ja kisaga rikastanud. Ma muudmoodi ei kujutakski elu ette. Ideaalne.

Adeelega mul seda pisikest beebiraamatut pole, mille sisse iga arsti visiit õde kirjutab, palju ta kaalub või kasvanud on. Ja kuigi ma iga visiit mõtlen, et ok, numbrid jäid meelde, koju jõuan, panen kirja, siis reaalsus on ikka teine.

Nüüd me käisime kaalumas ja mõõtmas ning kaal oli 7,3kg, aga pikkus… kui ma ei eksi siis 69cm.

Ja muidugi on meil Adeelega ka väike jama. Tekkisid tal kahtlased mädapunnid otsaette, mõned on käel ja jalgadel ka. Perearst ütles, et nahamädanik. Nüüd ravime. Õnneks on paremaks läinud, aga laps näeb ikka jube välja. Rohelised täpid otsaees. Ise on ta muidugi rõõmus. Ja kui peeglist neid täpikesi näeb, lõkerdab eriti hullusti naerda. ?

Aga üldiselt ta ongi meil rõõmurull. Koguaeg naerab. Poistega küll nii polnud. Pidin ikka korraliku klouni mängima, et neid beebina naerma saada. Adeelele piisab sellest, kui korra otsa vaatad. Või olen ma siis lihtsalt sellise klouni välimusega, et…

Adeelele meeldib palju mind juustest sakutada, erinevaid mänguasju haarata, neid ühest käest teise panna ja lihtsalt olla. Muide ta hakkas ennast juba 4-kuuselt seljalt kõhule keerama. Miks ma seda ütlen? Sest Krissuga ma muretsesin tema 6. elukuu täitumisel selle üle, et ta ei keera ennast veel. Ehk siis jah, lapsed ongi erinevad. 🙂

Veel üritab Adeele kõhuli olles edasi liikuda. Küll veel praegu ainult kohapeal, sest ta siputab oma jalgu õhku. Nagu ujuks. Kõhu peal. Aga küll ta üks kord koha pealt minema saab. Noh, nagu oleks manuaali roolis esimest korda. Khm. ?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

A miks lahutus ei võiks lõbus olla?

Käisin eile sõbranna pulmas – mega äge oli! Ma muidugi siiani imestan, et mind kutsuti, [...]

10 kommentaari

Kuidas ma jälestan emotsionaalsust

Issand kui vabastav, et ma saan sellest nüüd mittesalaja rääkida. 😀 Kohe rohkem motivatsiooni oma [...]

4 kommentaari

Mis siis päriselt toimub?!

Ma postitasin eile instagrami üsna kentsaka pealkirjaga foto ja tekitasin sellega korraliku segaduse enda järgi, [...]

23 kommentaari

Kuidas raha tuulde loopida

Ma siin üks päev puhtjuhuslikult avastasin, et kaks aastat on juba möödas sellest päevast, mil [...]

5 kommentaari

Kuidas me edaspidi siin ainult õhust elame

Jah, tänasel päeval oleme omadega kahjuks sealmaal, et… kavatseme edaspidi enamus ajast õhust ära elada… [...]

3 kommentaari

Miks inimesed lasevad endale pahasti öelda???

Ma eile tegin instagramis üle pika aja jälle seda Q&A. Eelmisel korral olid inimesed (või [...]

Kuidas suhtes kõik nii iseenesest mõistetav ikka on

Ma pean selle lõpuks “kaelast” ära kirjutama, muidu tuleb uus elu ja mälu peale ja [...]

14 ja 2

Eile ja täna on olnud üsna tähtsad päevad meie peres. Eile täitus minu ja abikaasa [...]

2 kommentaari

See on nüüd läbi!

Aeg on asjad pakkida ja need lõplikult kodust välja visata/põlema panna, sest kool on nüüd [...]

1 kommentaar