Kui emme eest hoolitsetakse hästi

Sponsoreeritud

Kui ma rauatabletti üks hommik võtsin, tuli Hendrik ligi ja küsis, mis roht see on ja miks ma seda võtan. Seletasin talle, et kuna emme sees kasvab väike beebi, siis emmel on vahepeal paha olla ja olen hästi väsinud ja et emmel jälle hea oleks ning poleks enam nii väsinud, pean rohtu võtma.

“Aa see teeb beebile head?” küsis ta kohe, imestunud näoga.

“Noh jah, ja mulle ka muidugi.” vastasin talle.

Ma olen siin vahepeal nii udupea, et unustan rauda võtta, aga ise samas halan, et koguaeg nii väsinud ja jõuetu ja aidake pliis, ma ei jaksa enam. Näiteks magan küll mingi 10h ööund, aga päeval teen ka 4h uinaku ehk enamus päevast magan maha.

Kui ma alguses rauda hakkasin võtma, tekkis hästi palju energiat ja jaksu, toas askeldada ja õues lastega möllata. Nüüd, kus ma vahepeal olen lihtsalt unustanud, jõuan vaevu tolmuimejaga toad üle tõmmata ja tunnen, et peaks väikese uinaku tegema.

Kasutan Krissu uinakuid alati ära ja magan ka samal ajal, pärast hea värske olla.

Täna hommikul peale eelkoristust lesisin jälle voodis, silmad vajusid kinni. Hendrik tuli minu juurde ja küsis, kas beebil on rohtu vaja, sest emme on nii väsinud jälle. Ma lasin siis tal oma rohud tuua, võttis pakist välja, andis lehe mulle, ma võtsin sealt tableti, ta pani karpi tagasi ja kohe hakkas mu veepudelit otsima. Tegi lausa korgi lahti ja ulatas mulle. Jõin ära. Pani korgi peale ja tuli tegi kõhule pai.

Mis nii viga elada, kui poisid nii hoolivad. Kahju, et nad seda hoolivust üksteise suhtes ei rakenda ja koguaeg kaklevad. 😀

Kristoferi ja mind poputavad hullult palju koguaeg, aga kui ma palun neil näiteks kalli teha, et ära leppida, siis on nagu “iuu, päris teengi ju!”. Nad muidugi ei ütle seda välja, aga umbes sellised näod neil on. Kodus üldse omavahel läbi ei saa, väljaspool kodu on nagu parimad sõbrad, aga muidu on nad mõlemad väga suure südamega lapsed. Nad hoolivad kõigist ja kõigest enda ümber ja näitavad seda ka välja. No v.a üksteise suhtes, nagu ma juba ütlesin. 😀

Ma iga päev tuletan vähemalt korra endale meelde, kui väga mul vedanud on. ❤️

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Miks ma olen vastane…

Eilse blogipostituse tagasiside on jälle MEGA! Aga see on alati nii, kui ma tulen mingil [...]

4 kommentaari

Mida suurem, seda koledam? 🥹

Aaahhhhhhhhhhh! 🤨🫨😪🤧😵🤯🤬 Mu sees keeb praegu niiii palju tundeid ja need kõik on enamasti si*ad. [...]

8 kommentaari

KUSKOHAS me just käisime?

No hei! Kuidas teil läinud on? Kõigepealt tahaks ära mainida, et ma ei saa oma [...]

1 kommentaar

Kui lapsed ajavad nutma

Aga etteruttavalt võin öelda, et lapsed pole mind vist kunagi nutma ajanud. Võibolla väga harva, [...]

Viimati 5 aastat tagasi?????

No hei! Meil on seljataga super nädalavahetus ja ma mõtlesin, et tulen panen selle siia [...]

5 kommentaari

Kui sõbranna mees petab

Ma tean, et ma siin suure suuga lubasin, et hakkan uuesti blogima ja enda arust [...]

7 kommentaari

Mis mu juustega juhtus?

No hei! Kuidas teie nädalavahetus möödus? Kuidas kooliaasta lõppu tähistasite? Ma teen parasjagu oma kiharatele [...]

2 kommentaari

Suvetöö, glitterimöll ja suurpuhastus

Uuh! Tahtsin tegelikult eile õhtul siia jõuda, et möödunud päevast muljetada, aga õhtu lõpuks olin [...]

6 kommentaari

Lahkuminek, hüvastijätt ja lapsepõlvetraumad

Ühe käega kussutan Oliveri vankrit, teisega segan putru ja kolmandaga toksin klaviatuuri. Jep, see ongi [...]

12 kommentaari