Elu on nii ebaõiglane

Sponsoreeritud

Ärkasin mina täna üles ja mis ma jälle näen – veel neli märtsikat on ilmavalgust näinud. Üks minu tuttava oma ka. Ei tee üldse kadedaks ju!

Ma tahan ka beeeeeebbbiiiiit! Miks ma ei võiks juba minna ja selle asja kaelast ära saada? Veel rohkem, kui tutika pisikese beebi saamine, ajab mind kadedaks see, et neil naistel see õudus läbi tehtud on. Krt, miks ma alati viimaseks jään?

Mul tõesõna on iga lapsega selline tunne, et kõik teised ümberringi saavad asjaga enne mind ühele poole ja saavad mõnusalt loorberitele puhkama oma tutika roosa ja pehme beebiga minna ja siis olen mina, rase forever. Vahet pole, et mul täitus alles 36. nädalat eks. Kui näed ikka, kuidas need beebid aina tulevad ja tulevad, tekib endal ka kohutav isu. Lausa nii kohutav, et võid endale fantoomsünnituse külge mõelda.

Ja ega see 6. märts on ju ka mägede taga. Ei liigu see aeg. Tee, mis tahad. Venib nagu tatt.

Masendav. Masendav, sest see ajab stressi ja stress ajab sööma ja nii ma siin õgin, hommikul kell 8.57 moosiga küpsiseid ja mõtisklen selle üle, kui nõmedalt kadedaks mind need sünnitajad teevad. Võiks nagu omaette vaikselt seda teha, eksole. Mis te tulete oma armsaid beebisid näitama siin ühele kibestunud lõpurasedale, ah? 😀

Samas, ma pean vist oma lootused heaga maha matma, sest teades oma lapsi, istub see ka raudselt seal veel aprilli keskpaigani. Peab raudselt rakendama jälle sundväljatõstmist. 😀

Ja kuigi ma naudin rasedust suht suurel määral, siis ma igatsen juba normaalses asendis varbaküünte lõikamist, kõhuli magamist, saabaste jalgapanekut ilma ohkimiste ja ähkimisteta, natuke kinnisemat kõhtu ja vastupidavamat põit… Ja kõike muud, mida mitte rasedad hõlpsasti teha saavad. 😀

Et siis teate. Elu on ebaõiglane. Ärge uhkustage oma beebidega. 😀 Muidu hakkan ennast üle sööma ja lisakilodes süüdistan hiljem teid. 😀

Ja muidugi, palju palju õnne värsketele emmedele! ❤️

Kommentaarid

  1. L says:

    Minu õde sûnnitas eile pisikese beebitüdruku ja OUMAIGAAD kui armas võib mõni inimene olla ??

  2. Andra says:

    Ma olin 40+4 rase ja mõtlesin omale fantoomsünnituse ja hakkasingi sünnitama ? mõttel on suur jõud.

  3. Kolmpoega*** says:

    Mul on 37+5 ja igal õhtul oota, äkki täna 🙂
    Sama lugu, kõrvetised, küljed magamisest valusad jms. Ja umbes tuhatviiiiisada inimest, kes ohivad, kui suur ma olen ja rasedus on nii ilus aeg!!

  4. Sandra says:

    Ma ei saanud pärast sünnitust veel tükk aega kõhuli magada, kuna rinnad piima nii täis 😀 Ootasin seda niii väga, aga vot ei saanudki 😀 #imetamine

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Jälle uus diivan??! Ehk, kuidas minust äärepealt oleks närvar saanud

Meil on uus diivan. Ja loomulikult olen ka juba etteheiteid saanud, et mis mõttes, jälle [...]

2 kommentaari

Mida nendele lasteaialastele siis selga panna?

Peagi kuue lapse emana mõtlesin jagada soovitusi, mida ühele lapsele sinna lasteaeda siis vaja on. [...]

6 kommentaari

“Kuidas lapsed ikka täiega ootavad kooli”

Ülehomme on esimene september, mis tähendab, et algab uus kooliaasta. Ma kindlasti ei kuulu sinna [...]

8 kommentaari

Kuidas…

Ma ärkasin täna umbes poole kuue ajal selle peale, et keegi sikutas mu juukseid väga [...]

5 kommentaari

Kuidas see ikka on nii julm, et igal lapsel pole oma tuba

Ma olen nende nelja aasta jooksul, mil majas oleme elanud, ikka väga palju etteheiteid saanud [...]

4 kommentaari

Poiss või tüdruk?

Ma pean teile tegema ühe ausa ülestunnistuse ilmselt – kui ma olen kunagi ühegi rasedusega [...]

Kuidas te võiks kõik ennast natuke harida…

… ja mina lihtsalt diivanil lösutada ja ennast mitte harida. Just! Seda ma teha kavatsengi. [...]

4 kommentaari

Ei iial enam…

Olen täna ekstreemselt varajane. Ma ei mäleta, millal viimati nii vara ärkasin, et üles jäädagi [...]

5 kommentaari

Kuidas ma siin oma rõvedate klubi varsti asutan

Irooniline on muidugi see, et klubis võiks idee poolest olla vähemalt kaks inimest, äkki isegi [...]

8 kommentaari