Elu on nii ebaõiglane

Sponsoreeritud

Ärkasin mina täna üles ja mis ma jälle näen – veel neli märtsikat on ilmavalgust näinud. Üks minu tuttava oma ka. Ei tee üldse kadedaks ju!

Ma tahan ka beeeeeebbbiiiiit! Miks ma ei võiks juba minna ja selle asja kaelast ära saada? Veel rohkem, kui tutika pisikese beebi saamine, ajab mind kadedaks see, et neil naistel see õudus läbi tehtud on. Krt, miks ma alati viimaseks jään?

Mul tõesõna on iga lapsega selline tunne, et kõik teised ümberringi saavad asjaga enne mind ühele poole ja saavad mõnusalt loorberitele puhkama oma tutika roosa ja pehme beebiga minna ja siis olen mina, rase forever. Vahet pole, et mul täitus alles 36. nädalat eks. Kui näed ikka, kuidas need beebid aina tulevad ja tulevad, tekib endal ka kohutav isu. Lausa nii kohutav, et võid endale fantoomsünnituse külge mõelda.

Ja ega see 6. märts on ju ka mägede taga. Ei liigu see aeg. Tee, mis tahad. Venib nagu tatt.

Masendav. Masendav, sest see ajab stressi ja stress ajab sööma ja nii ma siin õgin, hommikul kell 8.57 moosiga küpsiseid ja mõtisklen selle üle, kui nõmedalt kadedaks mind need sünnitajad teevad. Võiks nagu omaette vaikselt seda teha, eksole. Mis te tulete oma armsaid beebisid näitama siin ühele kibestunud lõpurasedale, ah? 😀

Samas, ma pean vist oma lootused heaga maha matma, sest teades oma lapsi, istub see ka raudselt seal veel aprilli keskpaigani. Peab raudselt rakendama jälle sundväljatõstmist. 😀

Ja kuigi ma naudin rasedust suht suurel määral, siis ma igatsen juba normaalses asendis varbaküünte lõikamist, kõhuli magamist, saabaste jalgapanekut ilma ohkimiste ja ähkimisteta, natuke kinnisemat kõhtu ja vastupidavamat põit… Ja kõike muud, mida mitte rasedad hõlpsasti teha saavad. 😀

Et siis teate. Elu on ebaõiglane. Ärge uhkustage oma beebidega. 😀 Muidu hakkan ennast üle sööma ja lisakilodes süüdistan hiljem teid. 😀

Ja muidugi, palju palju õnne värsketele emmedele! ❤️

Kommentaarid

  1. L says:

    Minu õde sûnnitas eile pisikese beebitüdruku ja OUMAIGAAD kui armas võib mõni inimene olla ??

  2. Andra says:

    Ma olin 40+4 rase ja mõtlesin omale fantoomsünnituse ja hakkasingi sünnitama ? mõttel on suur jõud.

  3. Kolmpoega*** says:

    Mul on 37+5 ja igal õhtul oota, äkki täna 🙂
    Sama lugu, kõrvetised, küljed magamisest valusad jms. Ja umbes tuhatviiiiisada inimest, kes ohivad, kui suur ma olen ja rasedus on nii ilus aeg!!

  4. Sandra says:

    Ma ei saanud pärast sünnitust veel tükk aega kõhuli magada, kuna rinnad piima nii täis 😀 Ootasin seda niii väga, aga vot ei saanudki 😀 #imetamine

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Nendest suhetest

Ma tegelikult mõtlesin esialgu instagrami nunnu pildikese panna ja seal all arutleda sel teemal, aga [...]

Jep, ma olen….

Lapsed voodis. Pesumasin peseb. Nõud ka on masinas pesus. Pakime nüüd selle nädala kokku. Päris [...]

2 kommentaari

Kas on ikka pointi uuesti abielluda?

Uhh! Siin üks päev… või, mis üks päev, see oli ikka enne Oliveri sündi, kui [...]

10 kommentaari

Kuidas ma siin nutta lahistan

Mul oli väga tore nädalavahetus ja loodan, et teil samuti. Oliveril ja mul käis mitmeid [...]

3 kommentaari

Kuidas lapsed küünlaid armastavad süüa

Tere! Ma olen mega suur küünlafänn (kogun lausa!) ja ühtlasi 6 lapse ema. Päris raske [...]

12 kommentaari

Sellest imelisest talvest

Istun elutoas diivanil, sõrmede vahel kuum latte, pilk suunatud aknast välja. Vastu vaatab sealt pesuehtne [...]

Liiga positiivne postitus, et lugeda

Uhh! Uus nädal on alanud! Loodan, et teil algas see hästi ja sujuvalt ning tuleb [...]

10 kommentaari

Keha pärast keisrit

Paljud on siin viimastel päevadel uurinud, kuidas ma keisrist taastunud olen ja kuna pea nädal [...]

13 kommentaari

Beebimulli postitus

Oi, mis kirjutamistuhin mul peal on! Sõbrannale (ausalt ei ole müsteerium-sõbranna, keda ma siin aegajalt [...]

5 kommentaari