Elu on nii ebaõiglane

Ärkasin mina täna üles ja mis ma jälle näen – veel neli märtsikat on ilmavalgust näinud. Üks minu tuttava oma ka. Ei tee üldse kadedaks ju!

Ma tahan ka beeeeeebbbiiiiit! Miks ma ei võiks juba minna ja selle asja kaelast ära saada? Veel rohkem, kui tutika pisikese beebi saamine, ajab mind kadedaks see, et neil naistel see õudus läbi tehtud on. Krt, miks ma alati viimaseks jään?

Mul tõesõna on iga lapsega selline tunne, et kõik teised ümberringi saavad asjaga enne mind ühele poole ja saavad mõnusalt loorberitele puhkama oma tutika roosa ja pehme beebiga minna ja siis olen mina, rase forever. Vahet pole, et mul täitus alles 36. nädalat eks. Kui näed ikka, kuidas need beebid aina tulevad ja tulevad, tekib endal ka kohutav isu. Lausa nii kohutav, et võid endale fantoomsünnituse külge mõelda.

Ja ega see 6. märts on ju ka mägede taga. Ei liigu see aeg. Tee, mis tahad. Venib nagu tatt.

Masendav. Masendav, sest see ajab stressi ja stress ajab sööma ja nii ma siin õgin, hommikul kell 8.57 moosiga küpsiseid ja mõtisklen selle üle, kui nõmedalt kadedaks mind need sünnitajad teevad. Võiks nagu omaette vaikselt seda teha, eksole. Mis te tulete oma armsaid beebisid näitama siin ühele kibestunud lõpurasedale, ah? 😀

Samas, ma pean vist oma lootused heaga maha matma, sest teades oma lapsi, istub see ka raudselt seal veel aprilli keskpaigani. Peab raudselt rakendama jälle sundväljatõstmist. 😀

Ja kuigi ma naudin rasedust suht suurel määral, siis ma igatsen juba normaalses asendis varbaküünte lõikamist, kõhuli magamist, saabaste jalgapanekut ilma ohkimiste ja ähkimisteta, natuke kinnisemat kõhtu ja vastupidavamat põit… Ja kõike muud, mida mitte rasedad hõlpsasti teha saavad. 😀

Et siis teate. Elu on ebaõiglane. Ärge uhkustage oma beebidega. 😀 Muidu hakkan ennast üle sööma ja lisakilodes süüdistan hiljem teid. 😀

Ja muidugi, palju palju õnne värsketele emmedele! ❤️

Kommentaarid

  1. L says:

    Minu õde sûnnitas eile pisikese beebitüdruku ja OUMAIGAAD kui armas võib mõni inimene olla ??

  2. Andra says:

    Ma olin 40+4 rase ja mõtlesin omale fantoomsünnituse ja hakkasingi sünnitama ? mõttel on suur jõud.

  3. Kolmpoega*** says:

    Mul on 37+5 ja igal õhtul oota, äkki täna 🙂
    Sama lugu, kõrvetised, küljed magamisest valusad jms. Ja umbes tuhatviiiiisada inimest, kes ohivad, kui suur ma olen ja rasedus on nii ilus aeg!!

  4. Sandra says:

    Ma ei saanud pärast sünnitust veel tükk aega kõhuli magada, kuna rinnad piima nii täis 😀 Ootasin seda niii väga, aga vot ei saanudki 😀 #imetamine

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Mis siis päriselt toimub?!

Ma postitasin eile instagrami üsna kentsaka pealkirjaga foto ja tekitasin sellega korraliku segaduse enda järgi, [...]

Kuidas raha tuulde loopida

Ma siin üks päev puhtjuhuslikult avastasin, et kaks aastat on juba möödas sellest päevast, mil [...]

3 kommentaari

Kuidas me edaspidi siin ainult õhust elame

Jah, tänasel päeval oleme omadega kahjuks sealmaal, et… kavatseme edaspidi enamus ajast õhust ära elada… [...]

3 kommentaari

Miks inimesed lasevad endale pahasti öelda???

Ma eile tegin instagramis üle pika aja jälle seda Q&A. Eelmisel korral olid inimesed (või [...]

Kuidas suhtes kõik nii iseenesest mõistetav ikka on

Ma pean selle lõpuks “kaelast” ära kirjutama, muidu tuleb uus elu ja mälu peale ja [...]

14 ja 2

Eile ja täna on olnud üsna tähtsad päevad meie peres. Eile täitus minu ja abikaasa [...]

2 kommentaari

See on nüüd läbi!

Aeg on asjad pakkida ja need lõplikult kodust välja visata/põlema panna, sest kool on nüüd [...]

1 kommentaar

Kas nutivaba suvi on tõesti võimalik?

Suvepuhkus algaaaas! Tegelikult juba mõned päevad tagasi. Suvepuhkus sellesmõttes, et suurematel on ka kool nüüd [...]

1 kommentaar

Kuidas ma endale kodus ise iluoppi tegin

Mul tekkis selle pealkirjaga kohe oma peas väike video, kuidas ma ennast kuskil köögi laual [...]