Kevad algas päeval, mil Adeele sündis. Kui ma opilaual lebasin ja arstid minu sees oma kätega surkisid, et beebikest välja saada, nägin, kuidas aknast mõnus päikesevalgus sisse paistis ning mõtlesin endamisi, milline ilus päev see on lapse “sünnitamiseks”.
Kuigi mul otseselt midagi talve vastu ei ole ja pigem olen ma inimene, kes oskab igas aastaajas midagi head näha, st oman suhtumist, et pole halba ilma, on kehv riietus, siis ma ootasin küll juba natuke seda soojemat aega. Lapsed ootasid ka. Et saaks juba tossud jalga panna ja rattaga sõitma minna.
Meie Adeelega istusime muidugi esimese soojema perioodi haiglas ja saime välja just siis, kui külmemaks läks, aga ka praegune ilm on mõnna. Lumi hakkas juba vaikselt ära tüütama. 🙂
Adeele on oma sünnikaalus tagasi (ja isegi rohkem veel!), mis tähendab seda, et võime ametlikult õue jalutama minna. Ma nii ootan juba, et ilmad oleks jälle kasvõi nii soojad nagu siin eelmine nädal, et saaks pikemaid tiire teha.
Tahtsin teile ka näidata Kristoferi uut kombekat, millega ta rõõmsalt kevadele vastu tatsab. Üks Türi naine võttis minuga ühendust, tutvustas ennast ja oma tegemisi ning uuris, kas mul oleks huvi natuke neid tutvustada. Mis mul selle vastu ikka olla saab – ma toetan igati kohalikke ettevõtjaid ja nende loomingut. ?

Pilveke valmistab kvaliteetseid ja ainulaadseid softshell kombesid. Igat eksemplari on limiteeritud koguses.
Tänutäheks sai Kristofer endale uue, ilusa mustriga, sooja ja vägagi kvaliteetse ning vastupidava softshell kombe, mida saab üsna pikka aega kasutada.

Selle kombe juures meeldivad mulle pikad soonikuosad ning kõrge kaelus, mis ongi välja töötatud selle põhimõttega, et salli ei pea alla panema – kõrge kaelus ongi salli eest. Lisaks on kombekas üsna kerge, mis muudab lapse elu õues toimetades palju lihtsamaks ja mugavamaks. 🙂
Adeele sai ka endale kombeka, või õigem oleks öelda soojakoti vist, mille sisse on teda hästi mugav toppida. Ja seest on mõnusalt pehme ja soe. Idekas nt vankris tal seda seljas hoida, praeguste ilmadega. Alla panin pidžaama ja õhema toakombe.

Viimased postitused
Aga kes lapsi märkab??
Siin viimastel päevadel on palju kõmu ja isegi draamat keritud üles teemal, kas lapsed peaksid [...]
4 kommentaari
Kas ma olen siis rase???
Ma üks päev kogemata panin rasedustestidest pildi insta storysse. Mul oli see sinna plaanis panna [...]
5 kommentaari
Ja ongi läbi… 💔
Läbi. Kõik. Hüvasti. Uskumatu. Kas me nämmutame siin veel üks kord, kuidas aeg ikka lendab? [...]
2 kommentaari
Miks ma olen vastane…
Eilse blogipostituse tagasiside on jälle MEGA! Aga see on alati nii, kui ma tulen mingil [...]
4 kommentaari
Mida suurem, seda koledam? 🥹
Aaahhhhhhhhhhh! 🤨🫨😪🤧😵🤯🤬 Mu sees keeb praegu niiii palju tundeid ja need kõik on enamasti si*ad. [...]
8 kommentaari
KUSKOHAS me just käisime?
No hei! Kuidas teil läinud on? Kõigepealt tahaks ära mainida, et ma ei saa oma [...]
1 kommentaar
Kui lapsed ajavad nutma
Aga etteruttavalt võin öelda, et lapsed pole mind vist kunagi nutma ajanud. Võibolla väga harva, [...]
Viimati 5 aastat tagasi?????
No hei! Meil on seljataga super nädalavahetus ja ma mõtlesin, et tulen panen selle siia [...]
5 kommentaari
Kui sõbranna mees petab
Ma tean, et ma siin suure suuga lubasin, et hakkan uuesti blogima ja enda arust [...]
7 kommentaari