Tere kevad!

Sponsoreeritud

Kevad algas päeval, mil Adeele sündis. Kui ma opilaual lebasin ja arstid minu sees oma kätega surkisid, et beebikest välja saada, nägin, kuidas aknast mõnus päikesevalgus sisse paistis ning mõtlesin endamisi, milline ilus päev see on lapse “sünnitamiseks”.

Kuigi mul otseselt midagi talve vastu ei ole ja pigem olen ma inimene, kes oskab igas aastaajas midagi head näha, st oman suhtumist, et pole halba ilma, on kehv riietus, siis ma ootasin küll juba natuke seda soojemat aega. Lapsed ootasid ka. Et saaks juba tossud jalga panna ja rattaga sõitma minna.

Meie Adeelega istusime muidugi esimese soojema perioodi haiglas ja saime välja just siis, kui külmemaks läks, aga ka praegune ilm on mõnna. Lumi hakkas juba vaikselt ära tüütama. 🙂

Adeele on oma sünnikaalus tagasi (ja isegi rohkem veel!), mis tähendab seda, et võime ametlikult õue jalutama minna. Ma nii ootan juba, et ilmad oleks jälle kasvõi nii soojad nagu siin eelmine nädal, et saaks pikemaid tiire teha.

Tahtsin teile ka näidata Kristoferi uut kombekat, millega ta rõõmsalt kevadele vastu tatsab. Üks Türi naine võttis minuga ühendust, tutvustas ennast ja oma tegemisi ning uuris, kas mul oleks huvi natuke neid tutvustada. Mis mul selle vastu ikka olla saab – ma toetan igati kohalikke ettevõtjaid ja nende loomingut. ?

Pilveke valmistab kvaliteetseid ja ainulaadseid softshell kombesid. Igat eksemplari on limiteeritud koguses.

Tänutäheks sai Kristofer endale uue, ilusa mustriga, sooja ja vägagi kvaliteetse ning vastupidava softshell kombe, mida saab üsna pikka aega kasutada.

Selle kombe juures meeldivad mulle pikad soonikuosad ning kõrge kaelus, mis ongi välja töötatud selle põhimõttega, et salli ei pea alla panema – kõrge kaelus ongi salli eest. Lisaks on kombekas üsna kerge, mis muudab lapse elu õues toimetades palju lihtsamaks ja mugavamaks. 🙂

Adeele sai ka endale kombeka, või õigem oleks öelda soojakoti vist, mille sisse on teda hästi mugav toppida. Ja seest on mõnusalt pehme ja soe. Idekas nt vankris tal seda seljas hoida, praeguste ilmadega. Alla panin pidžaama ja õhema toakombe.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Jälle uus diivan??! Ehk, kuidas minust äärepealt oleks närvar saanud

Meil on uus diivan. Ja loomulikult olen ka juba etteheiteid saanud, et mis mõttes, jälle [...]

2 kommentaari

Mida nendele lasteaialastele siis selga panna?

Peagi kuue lapse emana mõtlesin jagada soovitusi, mida ühele lapsele sinna lasteaeda siis vaja on. [...]

6 kommentaari

“Kuidas lapsed ikka täiega ootavad kooli”

Ülehomme on esimene september, mis tähendab, et algab uus kooliaasta. Ma kindlasti ei kuulu sinna [...]

8 kommentaari

Kuidas…

Ma ärkasin täna umbes poole kuue ajal selle peale, et keegi sikutas mu juukseid väga [...]

5 kommentaari

Kuidas see ikka on nii julm, et igal lapsel pole oma tuba

Ma olen nende nelja aasta jooksul, mil majas oleme elanud, ikka väga palju etteheiteid saanud [...]

4 kommentaari

Poiss või tüdruk?

Ma pean teile tegema ühe ausa ülestunnistuse ilmselt – kui ma olen kunagi ühegi rasedusega [...]

Kuidas te võiks kõik ennast natuke harida…

… ja mina lihtsalt diivanil lösutada ja ennast mitte harida. Just! Seda ma teha kavatsengi. [...]

4 kommentaari

Ei iial enam…

Olen täna ekstreemselt varajane. Ma ei mäleta, millal viimati nii vara ärkasin, et üles jäädagi [...]

5 kommentaari

Kuidas ma siin oma rõvedate klubi varsti asutan

Irooniline on muidugi see, et klubis võiks idee poolest olla vähemalt kaks inimest, äkki isegi [...]

8 kommentaari