Kevad algas päeval, mil Adeele sündis. Kui ma opilaual lebasin ja arstid minu sees oma kätega surkisid, et beebikest välja saada, nägin, kuidas aknast mõnus päikesevalgus sisse paistis ning mõtlesin endamisi, milline ilus päev see on lapse “sünnitamiseks”.
Kuigi mul otseselt midagi talve vastu ei ole ja pigem olen ma inimene, kes oskab igas aastaajas midagi head näha, st oman suhtumist, et pole halba ilma, on kehv riietus, siis ma ootasin küll juba natuke seda soojemat aega. Lapsed ootasid ka. Et saaks juba tossud jalga panna ja rattaga sõitma minna.
Meie Adeelega istusime muidugi esimese soojema perioodi haiglas ja saime välja just siis, kui külmemaks läks, aga ka praegune ilm on mõnna. Lumi hakkas juba vaikselt ära tüütama. 🙂
Adeele on oma sünnikaalus tagasi (ja isegi rohkem veel!), mis tähendab seda, et võime ametlikult õue jalutama minna. Ma nii ootan juba, et ilmad oleks jälle kasvõi nii soojad nagu siin eelmine nädal, et saaks pikemaid tiire teha.
Tahtsin teile ka näidata Kristoferi uut kombekat, millega ta rõõmsalt kevadele vastu tatsab. Üks Türi naine võttis minuga ühendust, tutvustas ennast ja oma tegemisi ning uuris, kas mul oleks huvi natuke neid tutvustada. Mis mul selle vastu ikka olla saab – ma toetan igati kohalikke ettevõtjaid ja nende loomingut. ?
Pilveke valmistab kvaliteetseid ja ainulaadseid softshell kombesid. Igat eksemplari on limiteeritud koguses.
Tänutäheks sai Kristofer endale uue, ilusa mustriga, sooja ja vägagi kvaliteetse ning vastupidava softshell kombe, mida saab üsna pikka aega kasutada.
Selle kombe juures meeldivad mulle pikad soonikuosad ning kõrge kaelus, mis ongi välja töötatud selle põhimõttega, et salli ei pea alla panema – kõrge kaelus ongi salli eest. Lisaks on kombekas üsna kerge, mis muudab lapse elu õues toimetades palju lihtsamaks ja mugavamaks. 🙂
Adeele sai ka endale kombeka, või õigem oleks öelda soojakoti vist, mille sisse on teda hästi mugav toppida. Ja seest on mõnusalt pehme ja soe. Idekas nt vankris tal seda seljas hoida, praeguste ilmadega. Alla panin pidžaama ja õhema toakombe.
Viimased postitused
Kuidas me end siin haiglasse pakime
Uhh! Korralik ärevus on sees. Juba loetud päevad ja minust saab kuue lapse emme! Seekord [...]
4 kommentaari
Kuidas ma siin nüüd tuhande euroga põrandat puhastan
Mulle või mis mulle, meile toodi eile koju uus abiline – Hizero põrandapuhastaja. Ega endal [...]
Uus aasta, keiser ja muud mõtted
No hei! Aasta on uus. 2025. Eelmine aasta oli ju ka tore – omade tõusude [...]
5 kommentaari
Kuidas sellel nutiajastul laste silmi kaitsta
Kui mu lapsed ei käiks kodust 20km kaugusel koolis, siis neil suure tõenäosusega telefone ka [...]
1 kommentaar
Kuidas järgmine lõpp jälle lähedal on
No tsauu! Mina pole jälle siia mõnda aega jõudnud ja kui ma nüüd sellele blogimisele [...]
10 kommentaari
Kuidas dinosaurused meile koju said
Okei, ma vist hakkan remondiblogi pidama. 😅 Nali! Seda peaks Geit tegema, sest mina ja [...]
Kuidas lapsed omale sooja toa said
No tsau! Olen siin kuidagi väga vaikne olnud – ütlen ausalt, mingi kummaline periood on. [...]
8 kommentaari
Juukseklambrid -stiilsed ja praktilised aksessuaarid!
Olgu tegu lihtsa koduse soenguga või elegantse piduliku väljanägemisega – juukseklamber sobib igaks olukorraks ja [...]
Lapsed ja verdtarretav püha
Kell on 02.41. Mul läks uni umbes kaks tundi tagasi ära ja pole tagasi tulnud. [...]