Tere kevad!

Kevad algas päeval, mil Adeele sündis. Kui ma opilaual lebasin ja arstid minu sees oma kätega surkisid, et beebikest välja saada, nägin, kuidas aknast mõnus päikesevalgus sisse paistis ning mõtlesin endamisi, milline ilus päev see on lapse “sünnitamiseks”.

Kuigi mul otseselt midagi talve vastu ei ole ja pigem olen ma inimene, kes oskab igas aastaajas midagi head näha, st oman suhtumist, et pole halba ilma, on kehv riietus, siis ma ootasin küll juba natuke seda soojemat aega. Lapsed ootasid ka. Et saaks juba tossud jalga panna ja rattaga sõitma minna.

Meie Adeelega istusime muidugi esimese soojema perioodi haiglas ja saime välja just siis, kui külmemaks läks, aga ka praegune ilm on mõnna. Lumi hakkas juba vaikselt ära tüütama. 🙂

Adeele on oma sünnikaalus tagasi (ja isegi rohkem veel!), mis tähendab seda, et võime ametlikult õue jalutama minna. Ma nii ootan juba, et ilmad oleks jälle kasvõi nii soojad nagu siin eelmine nädal, et saaks pikemaid tiire teha.

Tahtsin teile ka näidata Kristoferi uut kombekat, millega ta rõõmsalt kevadele vastu tatsab. Üks Türi naine võttis minuga ühendust, tutvustas ennast ja oma tegemisi ning uuris, kas mul oleks huvi natuke neid tutvustada. Mis mul selle vastu ikka olla saab – ma toetan igati kohalikke ettevõtjaid ja nende loomingut. ?

Pilveke valmistab kvaliteetseid ja ainulaadseid softshell kombesid. Igat eksemplari on limiteeritud koguses.

Tänutäheks sai Kristofer endale uue, ilusa mustriga, sooja ja vägagi kvaliteetse ning vastupidava softshell kombe, mida saab üsna pikka aega kasutada.

Selle kombe juures meeldivad mulle pikad soonikuosad ning kõrge kaelus, mis ongi välja töötatud selle põhimõttega, et salli ei pea alla panema – kõrge kaelus ongi salli eest. Lisaks on kombekas üsna kerge, mis muudab lapse elu õues toimetades palju lihtsamaks ja mugavamaks. 🙂

Adeele sai ka endale kombeka, või õigem oleks öelda soojakoti vist, mille sisse on teda hästi mugav toppida. Ja seest on mõnusalt pehme ja soe. Idekas nt vankris tal seda seljas hoida, praeguste ilmadega. Alla panin pidžaama ja õhema toakombe.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

A miks lahutus ei võiks lõbus olla?

Käisin eile sõbranna pulmas – mega äge oli! Ma muidugi siiani imestan, et mind kutsuti, [...]

10 kommentaari

Kuidas ma jälestan emotsionaalsust

Issand kui vabastav, et ma saan sellest nüüd mittesalaja rääkida. 😀 Kohe rohkem motivatsiooni oma [...]

4 kommentaari

Mis siis päriselt toimub?!

Ma postitasin eile instagrami üsna kentsaka pealkirjaga foto ja tekitasin sellega korraliku segaduse enda järgi, [...]

23 kommentaari

Kuidas raha tuulde loopida

Ma siin üks päev puhtjuhuslikult avastasin, et kaks aastat on juba möödas sellest päevast, mil [...]

5 kommentaari

Kuidas me edaspidi siin ainult õhust elame

Jah, tänasel päeval oleme omadega kahjuks sealmaal, et… kavatseme edaspidi enamus ajast õhust ära elada… [...]

3 kommentaari

Miks inimesed lasevad endale pahasti öelda???

Ma eile tegin instagramis üle pika aja jälle seda Q&A. Eelmisel korral olid inimesed (või [...]

Kuidas suhtes kõik nii iseenesest mõistetav ikka on

Ma pean selle lõpuks “kaelast” ära kirjutama, muidu tuleb uus elu ja mälu peale ja [...]

14 ja 2

Eile ja täna on olnud üsna tähtsad päevad meie peres. Eile täitus minu ja abikaasa [...]

2 kommentaari

See on nüüd läbi!

Aeg on asjad pakkida ja need lõplikult kodust välja visata/põlema panna, sest kool on nüüd [...]

1 kommentaar