mingi teatud periood elus

Varemgi olen kirjutanud, kuidas mul on olnud päev või kaks periood, kus ma olen meeletult kurb, ilma mõjuva põhjuseta ja järgmised päevad juba maailma kõige õnnelikum inimene. Nüüd on kõik kuidagi teisiti.. Alates sellest ajast saadik, kui see vaimuhaige mu ellu tungis. Ja sealt ka lahkus. Lahkudes ta oleks justkui tükikese minust kaasa võtnud, sest ma tunnen, kuidas miski ei ole mu ümber enam endine. Ma ei taha enam nii palju blogida, ma ei suuda iseendaga tegeleda.. ma ei suuda keskenduda õppimisele, ma tahan olla võimalikult palju omaette. Ma olen.. kuidagi muutunud. Ja ma ei tea, kas see on hea või halb.

Ma ei saa mittemillestki enam inspiratsiooni. Mu sõrmed ei tunne seda klaviatuuri enam nii hästi, kui varem. Mu pea on mõtetest tühi ja ma olen kuidagi teistsugune. Ma tunnen, et kõik on ümberringi teistsugune, justkui oleks kõik halvemaks muutunud. See positiivsus väheneb minus ja tegelikult ma ei taha isegi sellest kirjutada, sest ma olen üsna tundetuks kogu selle jamaga muutunud, mis mulle väga ei meeldi.. Ma tunnengi, et mul on sügavalt ükskõik, mida keegi kuskil arvab. 
Võibolla on asi selles, et viimasel ajal ei ole minu ja laste tervised just viimase peal olnud. Või selles, et läksin tööle ja olen väga väsinud pidevalt. Või selles.. et see vaimuhaige suutis minu sisse jätta jälje, mis vajaks professionaali nõustamist. Ma ei tea. Tõesti ei tea. Kui ma varem tundsin end enesekindlalt, hästi, positiivsena, siis nüüd valitseb mu üle ükskõiksus, tuimus, negatiivsus, rahulolematus, väsimus.. Ühesõnaga kõik halvad meeleolud. Muidugi laste ees suudan ma seda kõike varjata, sest midagi muud üle ei jää, aga üksi olles? See on aeg, mil kõik saab endast joana välja lasta. 

Aga ma üritan ja proovin kõigest väest, et sellest… negatiivsest koormast vabaneda. Raske on, aga ma vähemalt üritan. 

Kommentaarid

  1. Brigitt Põldma says:

    Ma ei teadnud kas kommenteerida siia või kirjutada sulle isiklikult. Aga ma ütlen üht, ära lase pead norgu. Mul oli ka selline periood, mitu head kuud. Aga lõpuks ma tekitasin endale faili kuhu läksin kirjutama siis kui jälle nutsin või meel oli kurb.. ma kirjutasin täpselt sõna sõnalt enda mõtted sinna. Ja tead, kergem hakkas. See aitas, ma tulin ka sellest perioodist välja.

    Ma loodan, et varsti hakkab parem. Pea püsti neiu! 🙂

  2. Anonüümne says:

    Ah ära tee välja, inimesi on igasuguseid 🙂 Enamus ongi sellised retarded 🙂 pea püsti! kui näitad ennast nõrgana, siis ta saab juurde seda head tunnet, et sind veel rohkem kiusata 🙂

  3. Anonüümne says:

    Jane! Sa oled lihtsalt nii palju alla võtnud ja unustanud kommi süüa vahepeal. Söö kommi ja ole rõõmsam 🙂

  4. Anonüümne says:

    palun ära pane oma blogisse nii palju bännereid ja veel äärtesse ka mingeid vilkuvaid asju, pidevalt jookseb arvuti sinu blogis kinni selle pasa peale ja script ei vasta

  5. Anonüümne says:

    Mul jookseb ka arvuti siin kinni, sellepärast enam nii väga ei tulegi siia. Väga tüütu vilkumine, script ei vasta jne.

  6. Anonüümne says:

    tõesti. ma tulin siia alles teist korda detsembri jooksul, sest tean, et browser jookseb kokku nende tulede peale.

  7. Anonüümne says:

    It's amazing designed for me to have a website, which
    is helpful designed for my knowledge. thanks admin

    Feel free to visit my web-site … lasertest

  8. Aili says:

    Neile, kes virisevad bannerite pärast 🙂 kasutage Adblocki 🙂 Aga Jane, oli tubli edasi ja hoia pea püsti 🙂 uus aasta toob uued tuuled ja puhub vanad mured minema 🙂

  9. Jane Almers says:

    Minu jaoks õnneks või kahjuks sellised virisejad juba täiesti tavaline nähtus. Ise ei viitsi hiireklikiga midagi teha ja selle asemel tulevad virisema. Ma olen mitmel lehel, kust asju ostnud või niisama surfanud, näinud reklaame, mis brauseri kokku jooksutavad, kas ma lähen neile kirjutama, et õu võtke maha, mul ebamugav olla teie lehel muidu? Ei, õnneks juba pikka aega adblock peal ja see ei olnudki nii kontimurdev paigaldus 😀

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Mu per*e on kõnelenud…

Ma tean mõnda inimest, kellel on sisetunne. Kõhutunne. Per*setunne. Kuidas siis keegi seda oma vaatevinklist [...]

5 kommentaari

Kuidas me lastega puhkamas käisime

Ma tean, et kasutada sõnu nagu “lapsed” ja “puhkus” ühes lauses kõlab väga vastuoluliselt, sest [...]

Kas ainult vaesed šoppavad kaltsukates?

Mul pole kunagi kaltsukate/kirbukate, nüüd siis uuema ajastu viisakama väljendi – taaskasutuspoodide vastu allergiat olnud. [...]

2 kommentaari

Hommikused mõtisklused….

Esmaspäev. Kuum kohvi. Päike paitab ühte näopoolt. Istun rahus ja vaikuses elutoas oma uuel mõnusal [...]

5 kommentaari

Kuidas lapsed ei peaks ennast kõigi ees alasti võtma

Ma olen viimaste aastate jooksul hästi palju hakanud mõtlema selle peale, kui oluline on just [...]

19 kommentaari

Jälle uus diivan??! Ehk, kuidas minust äärepealt oleks närvar saanud

Meil on uus diivan. Ja loomulikult olen ka juba etteheiteid saanud, et mis mõttes, jälle [...]

7 kommentaari

Mida nendele lasteaialastele siis selga panna?

Peagi kuue lapse emana mõtlesin jagada soovitusi, mida ühele lapsele sinna lasteaeda siis vaja on. [...]

6 kommentaari

“Kuidas lapsed ikka täiega ootavad kooli”

Ülehomme on esimene september, mis tähendab, et algab uus kooliaasta. Ma kindlasti ei kuulu sinna [...]

8 kommentaari

Kuidas…

Ma ärkasin täna umbes poole kuue ajal selle peale, et keegi sikutas mu juukseid väga [...]

5 kommentaari