Teate, ma olen siin juba korduvalt maininud, et mu unerežiim on paigast ära ja söömine on natuke kesine. Sellised tüüpilised probleemid, mis ühel kodusistuval inimesel võivad tekkida. Uskuge või mitte, aga kodusistumine võib üsna masendav ja väsitav olla. See tegevusetus, see rutiinne passimine ja olemine. Kuigi mul on siin palju teha- koristada, lastega tegeleda, kooliasjad, siis neid ma teen ikkagi ju iga päev ja see ongi rutiin. Kusjuures Töötukassa pakub just selliste probleemidega inimestele psühholoogi nõustamist. Võibolla peaks proovima? Mis mul ikka kaotada on?
Mõni lugeja on väga usin olnud ja tähele pannud, et viimasel ajal teen ma väga palju vigu. Kirjavigu, mõttelisi vigu, sõnu ajan sassi, mida iganes. Viimane probleem on see, mis mulle endalegi muret tekitab.
Näiteks kirjutasin ma eile, et kui mul oleks valida, kas tähtis inimene või raha, siis valiks ma ilmselgelt selle viimase. Ma ei lugenud üle ja miskipärast sõna “viimane” ma sinna ka trükkisin. Hiljem lugesin üle ja muidugi ma ei märganud, et seal midagi valesti oleks. Üks viga, mis ma veel tegin, oli see, et ajasin sõnad vahetusse. Kirjutasin, et raha on vajalik, sest selle eest saab katuse koha peale. Kuigi mõtlesin, et saab katuse pea kohale. Sellised naeruväärsed vead.
Seda sõnade vahetust juhtub viimasel ajal tihti, sest mu mõtted uitavad igalpool mujal ringi, kui et peaksid olema keskendunud ühele kindlale asjale. Näiteks tahtsin ma üks õhtu lapsele öelda, et ta kahvliga sööks. Mina aga jumala tõsimeeli soovitasin tal kahvlit süüa. Kutid said muidugi aru, et kahvlit ikka süüa ei saa ja hakkasid naerma. Mina, va tolvan, mõtlesin, et miks nad naeravad.
Niisiis, ma üritan siin end kokku võtta ja enam mitte selliseid laiskusvigu teha. Samas palun teilt mõistvamat suhtumist. Saan aru, et jube mõnusa tunde võib tekitada see, kui saad teise kallal nokkida. Made your day, i get it, aga ma arvan, et saate isegi aru, kui ma olen lihtsalt ühe inimliku vea teinud. Mul on ülimalt hea meel, et inimesed suunavad ja annavad märku, et olen vea teinud, aga teine asi on selle kallal konkreetselt ilkuda. 🙂
Viimased postitused
Kas ühel lapsel on seda üldse vaja?
No hei! Olen ühe postituse teile võlgu. Või mis ühe, ma olen ikka kirju saanud, [...]
Nendest suhetest
Ma tegelikult mõtlesin esialgu instagrami nunnu pildikese panna ja seal all arutleda sel teemal, aga [...]
Jep, ma olen….
Lapsed voodis. Pesumasin peseb. Nõud ka on masinas pesus. Pakime nüüd selle nädala kokku. Päris [...]
2 kommentaari
Kas on ikka pointi uuesti abielluda?
Uhh! Siin üks päev… või, mis üks päev, see oli ikka enne Oliveri sündi, kui [...]
10 kommentaari
Kuidas ma siin nutta lahistan
Mul oli väga tore nädalavahetus ja loodan, et teil samuti. Oliveril ja mul käis mitmeid [...]
3 kommentaari
Kuidas lapsed küünlaid armastavad süüa
Tere! Ma olen mega suur küünlafänn (kogun lausa!) ja ühtlasi 6 lapse ema. Päris raske [...]
12 kommentaari
Sellest imelisest talvest
Istun elutoas diivanil, sõrmede vahel kuum latte, pilk suunatud aknast välja. Vastu vaatab sealt pesuehtne [...]
Liiga positiivne postitus, et lugeda
Uhh! Uus nädal on alanud! Loodan, et teil algas see hästi ja sujuvalt ning tuleb [...]
10 kommentaari
Keha pärast keisrit
Paljud on siin viimastel päevadel uurinud, kuidas ma keisrist taastunud olen ja kuna pea nädal [...]
13 kommentaari