Teate, ma olen siin juba korduvalt maininud, et mu unerežiim on paigast ära ja söömine on natuke kesine. Sellised tüüpilised probleemid, mis ühel kodusistuval inimesel võivad tekkida. Uskuge või mitte, aga kodusistumine võib üsna masendav ja väsitav olla. See tegevusetus, see rutiinne passimine ja olemine. Kuigi mul on siin palju teha- koristada, lastega tegeleda, kooliasjad, siis neid ma teen ikkagi ju iga päev ja see ongi rutiin. Kusjuures Töötukassa pakub just selliste probleemidega inimestele psühholoogi nõustamist. Võibolla peaks proovima? Mis mul ikka kaotada on?
Mõni lugeja on väga usin olnud ja tähele pannud, et viimasel ajal teen ma väga palju vigu. Kirjavigu, mõttelisi vigu, sõnu ajan sassi, mida iganes. Viimane probleem on see, mis mulle endalegi muret tekitab.
Näiteks kirjutasin ma eile, et kui mul oleks valida, kas tähtis inimene või raha, siis valiks ma ilmselgelt selle viimase. Ma ei lugenud üle ja miskipärast sõna “viimane” ma sinna ka trükkisin. Hiljem lugesin üle ja muidugi ma ei märganud, et seal midagi valesti oleks. Üks viga, mis ma veel tegin, oli see, et ajasin sõnad vahetusse. Kirjutasin, et raha on vajalik, sest selle eest saab katuse koha peale. Kuigi mõtlesin, et saab katuse pea kohale. Sellised naeruväärsed vead.
Seda sõnade vahetust juhtub viimasel ajal tihti, sest mu mõtted uitavad igalpool mujal ringi, kui et peaksid olema keskendunud ühele kindlale asjale. Näiteks tahtsin ma üks õhtu lapsele öelda, et ta kahvliga sööks. Mina aga jumala tõsimeeli soovitasin tal kahvlit süüa. Kutid said muidugi aru, et kahvlit ikka süüa ei saa ja hakkasid naerma. Mina, va tolvan, mõtlesin, et miks nad naeravad.
Niisiis, ma üritan siin end kokku võtta ja enam mitte selliseid laiskusvigu teha. Samas palun teilt mõistvamat suhtumist. Saan aru, et jube mõnusa tunde võib tekitada see, kui saad teise kallal nokkida. Made your day, i get it, aga ma arvan, et saate isegi aru, kui ma olen lihtsalt ühe inimliku vea teinud. Mul on ülimalt hea meel, et inimesed suunavad ja annavad märku, et olen vea teinud, aga teine asi on selle kallal konkreetselt ilkuda. 🙂
Viimased postitused
A miks lahutus ei võiks lõbus olla?
Käisin eile sõbranna pulmas – mega äge oli! Ma muidugi siiani imestan, et mind kutsuti, [...]
10 kommentaari
Kuidas ma jälestan emotsionaalsust
Issand kui vabastav, et ma saan sellest nüüd mittesalaja rääkida. 😀 Kohe rohkem motivatsiooni oma [...]
4 kommentaari
Mis siis päriselt toimub?!
Ma postitasin eile instagrami üsna kentsaka pealkirjaga foto ja tekitasin sellega korraliku segaduse enda järgi, [...]
23 kommentaari
Kuidas raha tuulde loopida
Ma siin üks päev puhtjuhuslikult avastasin, et kaks aastat on juba möödas sellest päevast, mil [...]
5 kommentaari
Kuidas me edaspidi siin ainult õhust elame
Jah, tänasel päeval oleme omadega kahjuks sealmaal, et… kavatseme edaspidi enamus ajast õhust ära elada… [...]
3 kommentaari
Miks inimesed lasevad endale pahasti öelda???
Ma eile tegin instagramis üle pika aja jälle seda Q&A. Eelmisel korral olid inimesed (või [...]
Kuidas suhtes kõik nii iseenesest mõistetav ikka on
Ma pean selle lõpuks “kaelast” ära kirjutama, muidu tuleb uus elu ja mälu peale ja [...]
14 ja 2
Eile ja täna on olnud üsna tähtsad päevad meie peres. Eile täitus minu ja abikaasa [...]
2 kommentaari
See on nüüd läbi!
Aeg on asjad pakkida ja need lõplikult kodust välja visata/põlema panna, sest kool on nüüd [...]
1 kommentaar