Ma küll olen pikalt rääkinud, et uusi beebisid meie majja enam ei tule ja nii mõnus on olla, kui ei pea kedagi imetama, kellegi mähet vahetama, kedagi potitama – vot see on tõeline vabadus! 😀
Aga vot juhtus ikka nii, et ma oma beebisõltuvusest üle ei ole siiski saanud ja juba umbes pool viimast aastat oleme siin mõelnud, et kas võiks uue beebi majja tuua või ei. Mõtted läksid ikka sinna JAHi poole, aga seda kindlat tunnet polnud, et davai, teeme ära. Lihtsalt selline… mõtteke, et võiks.
Kolmapäeva hommikul käis aga see plõks ära ja kuigi tegemist ei ole minu isikliku titevabriku beebiga, siis tunne on selline nagu oleks minu.
Kui talle kolmapäeva õhtul järgi sõitsime, valdas meid kõiki hull ärevus. Heas mõttes ikka. Ja kui uue beebi võrra rikkamana tagasi kodu poole juba sõitsime, oli täpselt selline tunne, nagu tooks päris oma beebit haiglast koju. Puudu oli vaid rindu vaevav piimapais.
Tommi võtsime 6 aastat tagasi ja üsna uisapäisa, st kaua sellele ei mõelnud. Samuti elasime korteris, kus tal just kõige vabam elu ei olnud. Nüüd aga oleme majas ja mõtted koera võtmisest tekkisid meil, nagu üleval juba ütlesin, umbes pool aastat tagasi.
Kui me kolmapäeval Facebookis postitust nägime, teadsime, et jah, me nüüd oleme valmis ja tahame. Lapsed kõik juba sellises eas, et järgi jooksma lapiga ei pea ja rohkem vabadust, et uue pereliikmega piisavalt tegeleda.
Lapsed valisid uuele beebile nimeks Max, hüüame Mäksu.
Esimesel päeval oli päris raske – Tommi ei tahtnud väga omaks võtta ja mängis bossi. Kass andis Mäksule peksa. Mäksu lasi mulle, muidugi vaibale, korralikud hunnikud number kahte ja näris mu sülearvuti laadija katki. 😀
Ma tahan tänada taevaisa Kaup24 tekstiilipesuri eest, sest mitte keegi ei saaks aru, et mu heledate vaipade peale on keegi pasandanud.
Nüüd on juba kergem – enamus hädad teeb õue, number kahe kindlasti. Vahel väike piss juhtub tuppa, aga iga päevaga aina harvem. Vaikselt reageerib juba nimele ja ei ulu nii palju enam. Lastega saab megahästi läbi, kassiga on ka juba sõbrunemas, Tommiga mängivad palju ja eks vahel mauravad ka, nagu lapsed ikka.
Järgmine nädal läheme loomaarsti juurde, et teine vaktsiin teha (äkki saan tema vaks passiga kinno siis, hehe! Nali) ja üldiselt lasta üle kontrollida tervis, aga praegu tundub, et ta on väga hea tervise juures ja kõik on hästi. 🙂
Ja kui te mõtlete, kuidas me nüüd õues temaga talitame, siis mõtleme elektripiirde peale. Ilmselt palju mõistlikum kui aed – sealt kaevab end kunagi niikuinii välja.
Pole teada, et ta 100% husky on – ema on husky, isa pole 100% kindel, aga meile polegi see väga oluline. Me kõik oleme temasse nii ära kiindunud, et ei mõtle sellele. Lapsed täiega nunnutavad teda ja räägivad, kuidas nad teda armastavad. Käivad temaga õues mängimas ja jalutamas. Kiidavad teda.
Tommile proovime ka ikka võrdselt tähelepanu anda, et tal mingit viha Mäksu vastu ei tekiks ja lollusi tegema ei hakkaks. 😀 Pigem nunnutavad Tommit kõik nüüd tavapärasest rohkem. Eks ta otsib ka tavapärasest rohkem lähedust, sest ta polegi ainus koerloom peres. ?
Ega ma väga ei pea oluliseks oma lemmikloomadest sotsiaalmeedias rääkida – siis peadki elu lõpuni iga päev vähemalt korra neid näitama, vastasel juhul… süüakse teid ära, teate ju küll. 😀
Aga mõtlesin, et kuna blogi on hea koht, kuhu nn mälestuste eesmärgil asju talletada, siis paneks ikka kirja selle tähtsa sündmuse siia ka. 🙂
Kindlasti peaks juba piirdega harjutama hakkama. Husky ja Malamuut on üks suuremaid põgenejaid ja tihti ei pruugi ka piire tagasi hoida.
Husky verega koeri ei hoia see piire ka tagasi ütlen ausalt? pigem mõelda ikka ajale ka, kuna nad põgenemisel meistrid?
Tõsi. Nendel peab korralik aed ümber olema, kipuvad ikka väga seiklema minema. Kas võtsits ikka läbi kenneli ? Mis häid soovitusi nad jagasid ?
Ei võtnud läbi kenneli 🙂
Mul on kodus malamuudi-saksalambakoera segu ja harjus piirdega väga kiiresti 🙂 mõned korrad sai särtsu ja sellest piisas, et mitte enam ligidale minna. Väga ilusti on piirides sees 🙂
Huskyle kindlasti vaja ka kiip paigaldada asap!
Meie omal on olemas juba 🙂
Piirdega ja paksu karvaga koeraga võib tekkida probleem. Teine probleem see, et kui surakas on tugev ja läheb n-ö piirist välja siis ei julge enam tagasi tulla.
Igal juhul mõtleks samuti aia peale.
Eks me mõtleme ikka 🙂
Meil on koer 3me erineva elektriaia rihmad ära kaotanud seigeldes. Tõsi on et need suuremad seiklejad,lähevad ja tagasi ei julge tulla. Omalgi koer 2m aiast kaugemal tee peal oodanud,et keegi koju tagasi ta toimetaks ? meie koer on nii visa,et läheb ka aia ja elektripiirdega koos minema, eks see põgenemisvajadus oleneb kõvasti loomast ja iseloomust ka ?
Soovitan ka aeda. Mul endal kaks laikat, lootsin ka alguses, et maakohas ja harjutab ennast piiriga ära ja kuskile ei lähe, aga ei puhas illusioon, nüüd on kahel hektaril aed ümber ja elektrikarjus ka veel küljes, sest noorem laika vaatas, et asi see siis üle aia ronida on. Nüüd mõni aeg tagasi märkasin, et vanem koer usinalt aia alla auke püüab kaevata. Hetkel jälgin ning viskan aukudesse telliskive, et augud blokeerida. Samas kodust ära olles on koerad toas, sest ei usalda neid. Harjutan ennast ka mõttega, et maa sisse ka elektrikarjus panna, siis on aed, elektrikarjus ja elektripiire maa sees, siis v-o julgen neid ka kodus üksi õue jätta, kui kodus pole v kaasa ei saa neid võtta.
Minul on tõupuhas husky, alguses arvas ta, et aed on nalja pärast, selle alt saab ju läbi end kaevata. ?♀️ Paigaldasime elektripiirde, proovis mõned korrad ja aitas. Siis keerasime elektri maha, nüüd vaid suures mängu hoos on piirdele liialt lähedal, ja kuuleb vaid piiksu. Sellele reageerib koheselt. ? Olen ka aia lahti jätnud prooviks, kas läheb ära, no ei lähe. Teeb tiiru sinnani, kus teab, et võib ja keerab otsa ümber. ?
Tere. Mul on ka kodus kaks huskylaadset (ema neil husky, isa teadmata). Omast kogemusest ütlen, et raadiopiire toimib ülihästi aga ainult siis, kui lisaks raadiopiirdele on ka aed. Nimelt kui koer hakkab katsetama (huskyd seda teevad) ja ta läheb üle raadiopiirde, siis ta saab korra sirakat ja ta ei julge enam tagasi tulla, kuna see oli koht, kust ta surakat sai. Kui aed on ka ümber, siis ta ei jää sinna kaevama , sest saab haiget ja tuleb kohe ära. Muidugi võimalik, et kui kutsikat kohe alguses peale õpetada piiret tundma ja kuulab sõna, siis ehk piisab raadiopiirdest ka…aga lihtsalt minu kogemus selline 🙂 seega lihtsalt infoks, et juhul kui ainult raadiopiire ei toimi, siis aitab kindlasti aia ehitamine! Mina sain oma koerad üsna hilises eas, mistõttu ei olnud neid enam nii kerge õpetada. Minu omad katsetasid palju! Iga kord kui Patarei oli tühjaks saanud kaelarihmal, siis läinud nad olidki (aia alt kaevasid välja ja sirakat ei saanud , sest Patarei tuhi). Olen olnud päris palju kordi murest murtud ja paanikas. Õnneks nüüd nad juba vanemad ja enam ei taha seigelda nii 🙂
Palju õnne uue loomabeebi puhul ❤ Olen ka kauua mõelnud võtta juurde loomabeebisid seni ongi selle taha asjad jäänud,et kartus suur kuidas meie kassiga lepiks ,kes on 5 aastat bossanud kodus ? Aga sisimas loodan,et see kartus läheb üle sest nii nii tahaks ju .