Täna on esimene visiit arsti juurde, et rasedus kinnitada ja vaadata, mis edasi. Ma põen ikka väga palju. Ma olen küll neli korda rase olnud, mis tähendab, et naistearsti juures üsna mitu korda käinud, aga siiski tekitab see minus kuidagi hästi palju ärevust.
Koroona süvendas ka seda ärevust ja hetkel lihtsalt tunnen, et ei suuda arsti juurde minna. Samas edasi lükata ka ei taha, tahaks selle esimese visiidiga ühele poole saada.
*mõned tunnid hiljem*
Naistearsti juures on käidud. Raseduse pikkus mul enamvähem oli juba teada- tänu äpile. Kaks päeva paneb äpp mööda. Nägin väikest krevetikest ka enda sees. Alguses nägin kahte tumedat laiku ja pidin juba minisüdari saama, aga arst kinnitas, et üks on beebi ja teine on tsüst – see ei pidavat hetkel midagi hullu olema ja tuleb lihtsalt jälgida.
Võeti proovid. Nägin kreveti südamelööke. Arvele hetkel ei võetud, seda tehakse siis, kui saab juba Oscari testi teha ehk al 9. nädalast.
Mulle vist pole kunagi selle esimese visiidi ajal kohale jõudnud, et ma olen päriselt rase. Kuidagi… ebareaalne tunne on, aga samas süda on rõõmu täis.
Jälgimise all olen Viljandis – minu jaoks midagi uut. Varsti saab öelda, et olen vist igas Eesti linnas sünnitamas käinud – Tallinnas, Pärnus, Paides ja Viljandis. ?
Kõige enam soovitati Dr Metsmaad ja tema juurde ma läksingi ning ei pidanud pettuma. Mulle on tähtis, et inimene, kellele ma oma vagiinaväravad avan, oleks väga minu masti ja mulle meeldiv inimene ning ma ei pidanud pettuma.
Muide, kui ma teilt küsisin “tuttava jaoks” nõu, kelle juures Viljandis arvele võtta rasedusega, siis päris paljud taipasid, et ma ikka küsin seda enda jaoks. Ma ei oska salapärane olla, mis teha. 😀
Tähtaeg on oktoobri alguses. ?
Olen sellega täiesti nõus ,et naistearst peab olema meeldiv. Olen käinud nii Paide,Pärnu ja Tallinnas kahe arsti juures siis on nii erinevad kogumesed tulnud . Paidest sain ma reaalselt trauma sellega ,et üks arst surus selle hultraheli asjanduse sisse nagu ta hakkaks ma ei tea mida seal tegema. Siiamaani igakord reaalselt sellepärast närvis ,et peale suhtumise mismoodi mõni arst seda teeb. Nüüd kui vahetasin ka viljatusravi kliinikut Tallinnas eimise kliiniku arsti suhtumise tõttu siis võin öelda enda seisukohalt ,et Pelgulinnas on maailma parimad arstid . Igakord hultrahelis isegi arst ütleb,et nii kui valus on siis ütle. Eriti täna mil pidin peale munarakukorjet minema end näitama oli nii hea tunne,et arst päriselt ka hoolib patsiendist kui ta oma tööd teeb.
Olen viljandi kohta palju halba kuulbud ja enda kolmanda lapse sünnitasin ka tartus. Ise wlan viljandimaal ja poöe kordagi isegi lastega seal kontrollis käinud.
Kuidas sa nii kindel oled, et sünnib poiss?
Tegid mingit testi?
Mkm, sisetunne ?
Ahnii, ootan siis huviga, kas läks täppi ??
Esimesega oli päris hirmus. Ema hakkas nutma. Paari päeva pärast tuli meiega rääkima, et pulmad vaja nüüd teha ? Mais kolisime omaette. Juunis 6kuud rasedana olid eksamid tehtud, sain 19 aastaseks, lõpetasin keskkooli ja pulmad. Sotsmeedias midagi enne sündi ei jaganud, aga eks enamus ikka olid kuskilt kellegi kaudu ju kuulnud ? Teine rasedus tuli 4 kuud peale sünnitust. Kuskile pilte üles enne sündi ei pannud ja oli suurem üllatus enamikele. Lähedased muidugi teadsid ning olime koos õega sama aeg rasedad. Nüüd kolmandaga said esmalt teada sõbrad, sest nad oleks niikuinii aru saanud kui ma poleks enam istumistel õlut joonud ? olime ka muidugi vihjanud, et soovime kolmandat. Siis rääkisin perele ja hiljem ka töökaaslastele, et tööl raskema koormuse nad enda kanda võtaks ? Nüüd ootame väga ja loodame parimat ? Õde, vend, abikaasa ja mina ootame kõik, et tuleb tüdruk. Sugu soovime ka enda eest saladuses hoida kuni sünnitusel selgub kumb siis tuli ?
Palju õnne 🙂
Olen kõik oma 3 last Saaremaal sünnitanud… isegi siis, kui mujal arvel olin. No ju lapsed nii siis soovisid ? sünnitusmaja personal küsis ka, et kas ma tulingi/soovisingi Saaremaal sünnitada.