inimesed ja nende valikud

Mind innustas seda siia täna kirjutama just see postitus (LINK). Ma mõtlen, kuidas inimesed võivad saada igast pisiasjast valesti aru. Ma mõtlen, kui erinevalt inimesed üksteisest aru saavad. 

Mina näiteks ei arva, et ma blogimisega midagi propageeriksin. Jah, ka mulle on tulnud erinevaid kirju, erinevaid küsimusi, kus küsitakse nõu teemadel, mida ma isegi ei valda. Minult on küsitud nõu isegi abordi kohta, vahet pole, et ma ise ei ole seda mittekunagi teinud, aga kui ma olen jätnud blogimisega endast mulje kui mõistvast inimesest, siis seda ma olengi. Sa võid tulla ja kirjutada mulle kõigest, ma ei mõista sind hukka ning annan nõu, kui ma seda oskan. 

Mida vastata küsimustele, mida sa ise läbi elanud ei ole? Säilita oma tolerantsus. Jah, ma saan aru, et on olemas inimesi, kes lausa vihkavad neid, kes aborti teevad. Nad ei mõista neid ja hoiaks neist kauge kaarega eemale. Kuid ka nemad on inimesed. Neil on samuti tunded, neil on küsimused ning nad vajavad nõu. Kui nad ei julge küsida nõu vastavatelt inimestelt, teevad nad seda kellegi teise käest. Ja selleks kellekski teiseks võid olla just sina. Sina, kes sa lööd tema küsimuse peale talle vastu näppe oma sõnadega. 

Ma olen varem samuti kirjutanud abordist ja sellest, mida mina arvan. Ma kordan. Ma olen seisukohal, kus mina mitte iial aborti ei teeks, kuid ma ei mõista hukka ega kritiseeri teiste valikuid. Igal inimesel on õigus oma valikule ning otsusele. Iga inimene teeb lõppude lõpuks ikka seda, mida ta peab ise õigeks. Kes oleme meie, et nende valikuid kritiseerida ja seda veel avalikult?!

Ma ei oskagi kohe rohkem midagi öelda, kui et ma olen alati olemas, olenemata sinu probleemi sisust. Ma kuulan, vajadusel ja kui mul on see võimalus, siis ma aitan alati. Sa ei pea kartma, et ma hakkan sinu pihta näpuga näitama või avalikult kirjutama või sinu üle naerma või sind vihkama. Igal inimesel on probleemid. Igal inimesel on kord hetk, kus nad vajavad kedagi, kes neid kuulaks. Sa isegi ei pea nõu andma või rääkima, sa lihtsalt kuulad. 

Kommentaarid

  1. Sibille Karba says:

    Abort ei ole lahendus ega kaitsevahend aga milleks sünnitada kui tunned kurbust mitte rõõmu?
    Mina näiteks enda blogis püüan mitte puudutada teemasid mis on seotud-abordi, poliitika, pagulaste, laste söötmise ja rinnagapiimaga. Ma ei viitsi vaielda ega ennast õigustada. Alati on keegi kes saab valesti aru.

    p2tud.wordpress.com

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Jälle uus diivan??! Ehk, kuidas minust äärepealt oleks närvar saanud

Meil on uus diivan. Ja loomulikult olen ka juba etteheiteid saanud, et mis mõttes, jälle [...]

2 kommentaari

Mida nendele lasteaialastele siis selga panna?

Peagi kuue lapse emana mõtlesin jagada soovitusi, mida ühele lapsele sinna lasteaeda siis vaja on. [...]

6 kommentaari

“Kuidas lapsed ikka täiega ootavad kooli”

Ülehomme on esimene september, mis tähendab, et algab uus kooliaasta. Ma kindlasti ei kuulu sinna [...]

8 kommentaari

Kuidas…

Ma ärkasin täna umbes poole kuue ajal selle peale, et keegi sikutas mu juukseid väga [...]

5 kommentaari

Kuidas see ikka on nii julm, et igal lapsel pole oma tuba

Ma olen nende nelja aasta jooksul, mil majas oleme elanud, ikka väga palju etteheiteid saanud [...]

4 kommentaari

Poiss või tüdruk?

Ma pean teile tegema ühe ausa ülestunnistuse ilmselt – kui ma olen kunagi ühegi rasedusega [...]

Kuidas te võiks kõik ennast natuke harida…

… ja mina lihtsalt diivanil lösutada ja ennast mitte harida. Just! Seda ma teha kavatsengi. [...]

4 kommentaari

Ei iial enam…

Olen täna ekstreemselt varajane. Ma ei mäleta, millal viimati nii vara ärkasin, et üles jäädagi [...]

5 kommentaari

Kuidas ma siin oma rõvedate klubi varsti asutan

Irooniline on muidugi see, et klubis võiks idee poolest olla vähemalt kaks inimest, äkki isegi [...]

8 kommentaari