inimesed ja nende valikud

Mind innustas seda siia täna kirjutama just see postitus (LINK). Ma mõtlen, kuidas inimesed võivad saada igast pisiasjast valesti aru. Ma mõtlen, kui erinevalt inimesed üksteisest aru saavad. 

Mina näiteks ei arva, et ma blogimisega midagi propageeriksin. Jah, ka mulle on tulnud erinevaid kirju, erinevaid küsimusi, kus küsitakse nõu teemadel, mida ma isegi ei valda. Minult on küsitud nõu isegi abordi kohta, vahet pole, et ma ise ei ole seda mittekunagi teinud, aga kui ma olen jätnud blogimisega endast mulje kui mõistvast inimesest, siis seda ma olengi. Sa võid tulla ja kirjutada mulle kõigest, ma ei mõista sind hukka ning annan nõu, kui ma seda oskan. 

Mida vastata küsimustele, mida sa ise läbi elanud ei ole? Säilita oma tolerantsus. Jah, ma saan aru, et on olemas inimesi, kes lausa vihkavad neid, kes aborti teevad. Nad ei mõista neid ja hoiaks neist kauge kaarega eemale. Kuid ka nemad on inimesed. Neil on samuti tunded, neil on küsimused ning nad vajavad nõu. Kui nad ei julge küsida nõu vastavatelt inimestelt, teevad nad seda kellegi teise käest. Ja selleks kellekski teiseks võid olla just sina. Sina, kes sa lööd tema küsimuse peale talle vastu näppe oma sõnadega. 

Ma olen varem samuti kirjutanud abordist ja sellest, mida mina arvan. Ma kordan. Ma olen seisukohal, kus mina mitte iial aborti ei teeks, kuid ma ei mõista hukka ega kritiseeri teiste valikuid. Igal inimesel on õigus oma valikule ning otsusele. Iga inimene teeb lõppude lõpuks ikka seda, mida ta peab ise õigeks. Kes oleme meie, et nende valikuid kritiseerida ja seda veel avalikult?!

Ma ei oskagi kohe rohkem midagi öelda, kui et ma olen alati olemas, olenemata sinu probleemi sisust. Ma kuulan, vajadusel ja kui mul on see võimalus, siis ma aitan alati. Sa ei pea kartma, et ma hakkan sinu pihta näpuga näitama või avalikult kirjutama või sinu üle naerma või sind vihkama. Igal inimesel on probleemid. Igal inimesel on kord hetk, kus nad vajavad kedagi, kes neid kuulaks. Sa isegi ei pea nõu andma või rääkima, sa lihtsalt kuulad. 

Kommentaarid

  1. Sibille Karba says:

    Abort ei ole lahendus ega kaitsevahend aga milleks sünnitada kui tunned kurbust mitte rõõmu?
    Mina näiteks enda blogis püüan mitte puudutada teemasid mis on seotud-abordi, poliitika, pagulaste, laste söötmise ja rinnagapiimaga. Ma ei viitsi vaielda ega ennast õigustada. Alati on keegi kes saab valesti aru.

    p2tud.wordpress.com

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Nendest suhetest

Ma tegelikult mõtlesin esialgu instagrami nunnu pildikese panna ja seal all arutleda sel teemal, aga [...]

Jep, ma olen….

Lapsed voodis. Pesumasin peseb. Nõud ka on masinas pesus. Pakime nüüd selle nädala kokku. Päris [...]

2 kommentaari

Kas on ikka pointi uuesti abielluda?

Uhh! Siin üks päev… või, mis üks päev, see oli ikka enne Oliveri sündi, kui [...]

10 kommentaari

Kuidas ma siin nutta lahistan

Mul oli väga tore nädalavahetus ja loodan, et teil samuti. Oliveril ja mul käis mitmeid [...]

3 kommentaari

Kuidas lapsed küünlaid armastavad süüa

Tere! Ma olen mega suur küünlafänn (kogun lausa!) ja ühtlasi 6 lapse ema. Päris raske [...]

12 kommentaari

Sellest imelisest talvest

Istun elutoas diivanil, sõrmede vahel kuum latte, pilk suunatud aknast välja. Vastu vaatab sealt pesuehtne [...]

Liiga positiivne postitus, et lugeda

Uhh! Uus nädal on alanud! Loodan, et teil algas see hästi ja sujuvalt ning tuleb [...]

10 kommentaari

Keha pärast keisrit

Paljud on siin viimastel päevadel uurinud, kuidas ma keisrist taastunud olen ja kuna pea nädal [...]

13 kommentaari

Beebimulli postitus

Oi, mis kirjutamistuhin mul peal on! Sõbrannale (ausalt ei ole müsteerium-sõbranna, keda ma siin aegajalt [...]

5 kommentaari