aga mulle meeldib suhkrusai!

Teate, mul on nagu täiega ägedad töökaaslased. Enamjaolt. Alguses, kui ma poodi tööle läksin, tundsin end ikka päris kaua seal riiulite vahel võõrkehana. Kõik vaatasid ja piidlesid. Kellegagi rääkida ei julgenud. Kõndisin hiirvaikselt ringi. Ja siis tuli periood, mil tundsin end nagu kala vees. Ja tunnen siiani. 

Näiteks on meil üks vanem naisterahvas letis, kes iga hommik kell 8 nagu linnuke aknal laulab: “Aga mulle meeldib suhkrusai!” Ja ikka kõvasti üle poe. Kliente ju veel pole ja why not, teed ka teistel töötajatel tuju heaks. Tõsimeeli on ta alati nägu naerul ja hea tujuga ning tegelikult annab ikka palju palju juurde see, kui töökaaslased on rõõmsad ja toetavad. Iga hommik, kui ma olen tööl ja tema ka, küsib ta minult hästi rõõmsalt: “Noh, timbulimbu, kuidas sul ka läheb? Ja lastel?” On ju tore, kui keegi vahel huvi tunneb sinu vastu. Ja hetked puhkeruumis.. Oi jeerum, seal saab alati nalja. Vahel isegi nii palju, et pisarad on väljas. Sellised rõõmsad ja lahedad töökaaslased teevad töölkäimise palju lihtsamaks. Sa kohe tahad minna tööle, sest seal on tore ja tunned end mugavalt. 

Või eelmine nädalavahetusel, kui üle pika aja tööle läksin, kirjutas eelmisel päeval mulle kategooriajuht, et minuga on saalis koos õpilane, keda ma juhendan. Mina siis hambad ristis kodus põdesin, et ei tea, kas leiame mingit teemat, millest rääkida või tegutseme seal riiulite vahel, kummitava vaikuse saatel. Hops, läksin tööle ja kohe jutt jooksis. Esimene jess- eestlane ✔, rõõmsameelne ✔, avatud suhtlemisega ✔. Ja siis me vatrasime ja vatrasime seal riiulite vahel. Nalja sai palju. 

Eestlastega on üldse see klapp palju parem. Venelastega suhtlen ainult tööasjus. Midagi vaja küsida on vms. Samas on nad minust ikka natuke vanemad ka, mitmed eestlased aga peaaegu samas vanuseklassis. 

Kommentaarid

  1. Anonüümne says:

    Mis värk sul nende venelastega on? Päris tihti ütled, et ainult tööalaselt, suhtled jne. Saan aru, et sa venekeelt ei räägi aga kui töökaaslaseks oleks venelane kes eesti keelt räägib, siis temaga ei suhtleks, sest ta on venelane?

  2. Jane Almers says:

    Päris tihti? Esimest korda mainin seda. Mul pole venelaste vastu absoluutselt midagi, isegi nende, kes eesti keelt ei räägi. Natuke keeruline on nendega hakkama saada, aga saab. Kuidagi. Töökaaslased, kes venelased, on enamjaolt minust ikka vanemad ja juba sellepärast pole ühiseid huve ja teemasid. Ma ei tea, minuga on nii, et ma saan kohe esimesest pilgust aru, kas inimesega on hea klapp või ei. Ma suhtlen selliste venelastega ka, kes räägivad eesti keelt. why not, ei näe probleemi. Ma elan lasnamäel, mis mul venelaste vastu olla saab. 😀

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Kas ühel lapsel on seda üldse vaja?

No hei! Olen ühe postituse teile võlgu. Või mis ühe, ma olen ikka kirju saanud, [...]

Nendest suhetest

Ma tegelikult mõtlesin esialgu instagrami nunnu pildikese panna ja seal all arutleda sel teemal, aga [...]

Jep, ma olen….

Lapsed voodis. Pesumasin peseb. Nõud ka on masinas pesus. Pakime nüüd selle nädala kokku. Päris [...]

2 kommentaari

Kas on ikka pointi uuesti abielluda?

Uhh! Siin üks päev… või, mis üks päev, see oli ikka enne Oliveri sündi, kui [...]

10 kommentaari

Kuidas ma siin nutta lahistan

Mul oli väga tore nädalavahetus ja loodan, et teil samuti. Oliveril ja mul käis mitmeid [...]

3 kommentaari

Kuidas lapsed küünlaid armastavad süüa

Tere! Ma olen mega suur küünlafänn (kogun lausa!) ja ühtlasi 6 lapse ema. Päris raske [...]

12 kommentaari

Sellest imelisest talvest

Istun elutoas diivanil, sõrmede vahel kuum latte, pilk suunatud aknast välja. Vastu vaatab sealt pesuehtne [...]

Liiga positiivne postitus, et lugeda

Uhh! Uus nädal on alanud! Loodan, et teil algas see hästi ja sujuvalt ning tuleb [...]

10 kommentaari

Keha pärast keisrit

Paljud on siin viimastel päevadel uurinud, kuidas ma keisrist taastunud olen ja kuna pea nädal [...]

13 kommentaari