taevaisa, anna armu

Alustame sellest, et ei, ma ei ole usklik. Mitte et selles midagi imeliku oleks. Vastupidi. Igal inimesel oma uskumused ja tõekspidamised ning ma ei vaata teps mitte viltu inimeste suunas, kes käivad kirikus ja usuvad seda kõige kõrgemat seal taevapiiril. 

Ma ei tea, kust ma selle harjumuse olen külge korjanud, aga iga kord, kui mul läheb halvasti (ehk koguaeg :D), armastan ma mõelda, et millega ma selle taevaisa olen küll välja vihastanud, et ta mulle nii palju jama ja kannatusi on saatnud. Eks ma olen ise ka temperamente, uhkust täis ja ülbe olnud. Nina püsti ajanud ja käitunud sitasti. Võibolla on see siis karma, mitte see vaene habemega mees seal pilvepiiril, kes peab niigi seda jama taluma ja vaatama, mis meie planeedil toimub. 

Eile mõtisklesin pikalt, kui palju on meil kodus nõusid katki läinud. Alles eile ajas kass laualt taldriku maha. Oh jess, ehk mu õnn pöördub ja lõpuks hakkab milleskis vedama ka. Shit happens, aga ei. Nüüd peame jõuludeks uue kodu leidma ja sada muud häda veel. Siis mõtlesin ma, et noh, inimesed armastavad uskuda, et mustad kassid toovad õnnetust, aga mul ju on kodus must kass. Täiesti üleni must. Ja nii kaua kui ma mäletan, et ta meil olnud on, täpselt nii kaua on kõik metsa jooksnud. Ok ok, kerge süüdistada kassi, aga ma ise seda musta kassi värki ei usu. Tegelikult ei usu ma üldse midagi, aga kergem on ju rasked perioodid ja probleemid veeretada millegi sõnulseletamatu kaela. Olgu selleks siis must kass, taevaisa või needus. Inimese fantaasiad on piiritud. 
Aga noh, selles olen ma kindel, et killud õnne ei too. Täiesti. Ja ma tean, et on olemas inimesi, kellel on veel suuremad probleemid, kui talvel kuuse alla jäämine. Ja ma tean, et vingumine tekitab veel rohkem masendust ja negatiivseid emotsioone. Ja ma tean ka seda, et inimene (enamasti mina :D) ei saa kõndida ringi koguaeg suu kõrvuni. Välja arvatud tööl. Ma tõsimeeli olen seal rõõmupall. 

Tšiiiisas, ma otsisin pool tundi siia mingit naljakat gifi. Aahhh, khuuli õhtujätku 🙂

Kommentaarid

  1. Anonüümne says:

    Kaine sa kül plnd seda kirjutades.. 🙂
    Aga muidu ei tohiks raske olla üürikat leida ju? Aind et sul koer ja kassid. Lapsed ka. Kas te vanemate juurde ple mõelnud kolida? Ja enda koerast pole sa ikka kirjutanud 🙁
    Üleüldse Jane, nii vähe postitusi viimasel ajal, ürita seda asja parandada, eks 😀

  2. Jane Almers says:

    Mis ma ikka siia tulen kirjutama, kui ma ööd ja päevad jutti nii halastamatult joon, et kaine peaga ûhtegi postitust valmis ei suuda vorpida 😀

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Kas ühel lapsel on seda üldse vaja?

No hei! Olen ühe postituse teile võlgu. Või mis ühe, ma olen ikka kirju saanud, [...]

Nendest suhetest

Ma tegelikult mõtlesin esialgu instagrami nunnu pildikese panna ja seal all arutleda sel teemal, aga [...]

Jep, ma olen….

Lapsed voodis. Pesumasin peseb. Nõud ka on masinas pesus. Pakime nüüd selle nädala kokku. Päris [...]

2 kommentaari

Kas on ikka pointi uuesti abielluda?

Uhh! Siin üks päev… või, mis üks päev, see oli ikka enne Oliveri sündi, kui [...]

10 kommentaari

Kuidas ma siin nutta lahistan

Mul oli väga tore nädalavahetus ja loodan, et teil samuti. Oliveril ja mul käis mitmeid [...]

3 kommentaari

Kuidas lapsed küünlaid armastavad süüa

Tere! Ma olen mega suur küünlafänn (kogun lausa!) ja ühtlasi 6 lapse ema. Päris raske [...]

12 kommentaari

Sellest imelisest talvest

Istun elutoas diivanil, sõrmede vahel kuum latte, pilk suunatud aknast välja. Vastu vaatab sealt pesuehtne [...]

Liiga positiivne postitus, et lugeda

Uhh! Uus nädal on alanud! Loodan, et teil algas see hästi ja sujuvalt ning tuleb [...]

10 kommentaari

Keha pärast keisrit

Paljud on siin viimastel päevadel uurinud, kuidas ma keisrist taastunud olen ja kuna pea nädal [...]

13 kommentaari