taevaisa, anna armu

Alustame sellest, et ei, ma ei ole usklik. Mitte et selles midagi imeliku oleks. Vastupidi. Igal inimesel oma uskumused ja tõekspidamised ning ma ei vaata teps mitte viltu inimeste suunas, kes käivad kirikus ja usuvad seda kõige kõrgemat seal taevapiiril. 

Ma ei tea, kust ma selle harjumuse olen külge korjanud, aga iga kord, kui mul läheb halvasti (ehk koguaeg :D), armastan ma mõelda, et millega ma selle taevaisa olen küll välja vihastanud, et ta mulle nii palju jama ja kannatusi on saatnud. Eks ma olen ise ka temperamente, uhkust täis ja ülbe olnud. Nina püsti ajanud ja käitunud sitasti. Võibolla on see siis karma, mitte see vaene habemega mees seal pilvepiiril, kes peab niigi seda jama taluma ja vaatama, mis meie planeedil toimub. 

Eile mõtisklesin pikalt, kui palju on meil kodus nõusid katki läinud. Alles eile ajas kass laualt taldriku maha. Oh jess, ehk mu õnn pöördub ja lõpuks hakkab milleskis vedama ka. Shit happens, aga ei. Nüüd peame jõuludeks uue kodu leidma ja sada muud häda veel. Siis mõtlesin ma, et noh, inimesed armastavad uskuda, et mustad kassid toovad õnnetust, aga mul ju on kodus must kass. Täiesti üleni must. Ja nii kaua kui ma mäletan, et ta meil olnud on, täpselt nii kaua on kõik metsa jooksnud. Ok ok, kerge süüdistada kassi, aga ma ise seda musta kassi värki ei usu. Tegelikult ei usu ma üldse midagi, aga kergem on ju rasked perioodid ja probleemid veeretada millegi sõnulseletamatu kaela. Olgu selleks siis must kass, taevaisa või needus. Inimese fantaasiad on piiritud. 
Aga noh, selles olen ma kindel, et killud õnne ei too. Täiesti. Ja ma tean, et on olemas inimesi, kellel on veel suuremad probleemid, kui talvel kuuse alla jäämine. Ja ma tean, et vingumine tekitab veel rohkem masendust ja negatiivseid emotsioone. Ja ma tean ka seda, et inimene (enamasti mina :D) ei saa kõndida ringi koguaeg suu kõrvuni. Välja arvatud tööl. Ma tõsimeeli olen seal rõõmupall. 

Tšiiiisas, ma otsisin pool tundi siia mingit naljakat gifi. Aahhh, khuuli õhtujätku 🙂

Kommentaarid

  1. Anonüümne says:

    Kaine sa kül plnd seda kirjutades.. 🙂
    Aga muidu ei tohiks raske olla üürikat leida ju? Aind et sul koer ja kassid. Lapsed ka. Kas te vanemate juurde ple mõelnud kolida? Ja enda koerast pole sa ikka kirjutanud 🙁
    Üleüldse Jane, nii vähe postitusi viimasel ajal, ürita seda asja parandada, eks 😀

  2. Jane Almers says:

    Mis ma ikka siia tulen kirjutama, kui ma ööd ja päevad jutti nii halastamatult joon, et kaine peaga ûhtegi postitust valmis ei suuda vorpida 😀

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Hommikused mõtisklused….

Esmaspäev. Kuum kohvi. Päike paitab ühte näopoolt. Istun rahus ja vaikuses elutoas oma uuel mõnusal [...]

4 kommentaari

Kuidas lapsed ei peaks ennast kõigi ees alasti võtma

Ma olen viimaste aastate jooksul hästi palju hakanud mõtlema selle peale, kui oluline on just [...]

17 kommentaari

Jälle uus diivan??! Ehk, kuidas minust äärepealt oleks närvar saanud

Meil on uus diivan. Ja loomulikult olen ka juba etteheiteid saanud, et mis mõttes, jälle [...]

5 kommentaari

Mida nendele lasteaialastele siis selga panna?

Peagi kuue lapse emana mõtlesin jagada soovitusi, mida ühele lapsele sinna lasteaeda siis vaja on. [...]

6 kommentaari

“Kuidas lapsed ikka täiega ootavad kooli”

Ülehomme on esimene september, mis tähendab, et algab uus kooliaasta. Ma kindlasti ei kuulu sinna [...]

8 kommentaari

Kuidas…

Ma ärkasin täna umbes poole kuue ajal selle peale, et keegi sikutas mu juukseid väga [...]

5 kommentaari

Kuidas see ikka on nii julm, et igal lapsel pole oma tuba

Ma olen nende nelja aasta jooksul, mil majas oleme elanud, ikka väga palju etteheiteid saanud [...]

4 kommentaari

Poiss või tüdruk?

Ma pean teile tegema ühe ausa ülestunnistuse ilmselt – kui ma olen kunagi ühegi rasedusega [...]

Kuidas te võiks kõik ennast natuke harida…

… ja mina lihtsalt diivanil lösutada ja ennast mitte harida. Just! Seda ma teha kavatsengi. [...]

4 kommentaari