aee, kuhu jääd kauaoodatud* tütreke?!

Sponsoreeritud

Inimestel on suurepärane oskus pressida, just eriti naistel. Kes sünnituslaual, kes niisama elus. Mulle pressitakse aina peale seda kauaoodatud tütre* teemat.

Las ma vastan mõnele enamlevinud küsimusele.

Kas tütart ka igatsed? – kuna mul ei ole elus veel tütart olnud, ei oska ma ka teda igatseda. Kuidas sa igatsed kedagi, keda olemas ei ole?

Kas neljas laps tuleb kauaoodatud tüdruk? – las ma mõtestan selle tärnikese seal lahti. Kauaoodatud teiste poolt, mitte minu. Neljas laps ei mahu tänase seisuga endiselt minu tulevikuplaanidesse, võib-olla viie aasta pärast mõtlen teisiti, kes teab. Kõik teised ootavad seda tüdrukut, mitte mina. Olen ma kunagi kordagi kuskil öelnud, et nii tahaks tüdrukut? Ei? Õige. Mul ausalt vahet pole, kas on tüdruk või poiss. Ma olen oma kolme kuti üle hüpersuperõnnelik, aga tundub, et teistel on hoopis mingid kompleksid. 😀

Kas järgmiseks teete tüdruku? – kas sul on juhiseid jagada, kuidas tüdrukuid tehakse?

Raudselt sisimas soovid sa tüdrukut! – jep, peale igat korda, kui oleme lapse soo teada saanud, on mees kodus piitsa saanud, sest ei saa tüdruku valmistamisega hakkama. True!

Ma olen 100% kindel, et kui me peaks kunagi neljanda lapse saama, on ka tema poiss, seega unustage ära need küsimused ja kommentaarid, sest minu emakast ei kavatse kunagi ükski tüdruklaps välja ronida. Punkt. 😀

Kommentaarid

  1. Anne says:

    Põhiline on ju, et laps on terve. Lisaks muidugi, et suudad neile elementaarseid asju ja väärtusi pakkuda.

  2. A-L says:

    “Kuidas sa igatsed kedagi, keda olemas ei ole?”

    Olles pärast pooltteist aastat üritamist viljatusravil ja endiselt lastetu, siis kinnitan, et vägagi võimalik on igatseda kedagi, keda olemas ei ole.

  3. Leevi says:

    Kolme poja emana on mul täpselt samad mõtted. Kui kolmandat last ootasin, siis ma ise tõeliselt lootsin, et oleks taas poiss ja lausa kartsin, et mis siis kui tüdruk on?! Aga ümber inimesed muudkui oma jutuga, et “no sel korral on ikka tüdruk, jah?” ajasid vihale küll. Tehku omale neid tüdrukuid siis kasvõi kakskümmend, miks nad neid pisikesi printsesse teistele peale peavad pressima?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Mu per*e on kõnelenud…

Ma tean mõnda inimest, kellel on sisetunne. Kõhutunne. Per*setunne. Kuidas siis keegi seda oma vaatevinklist [...]

5 kommentaari

Kuidas me lastega puhkamas käisime

Ma tean, et kasutada sõnu nagu “lapsed” ja “puhkus” ühes lauses kõlab väga vastuoluliselt, sest [...]

Kas ainult vaesed šoppavad kaltsukates?

Mul pole kunagi kaltsukate/kirbukate, nüüd siis uuema ajastu viisakama väljendi – taaskasutuspoodide vastu allergiat olnud. [...]

2 kommentaari

Hommikused mõtisklused….

Esmaspäev. Kuum kohvi. Päike paitab ühte näopoolt. Istun rahus ja vaikuses elutoas oma uuel mõnusal [...]

5 kommentaari

Kuidas lapsed ei peaks ennast kõigi ees alasti võtma

Ma olen viimaste aastate jooksul hästi palju hakanud mõtlema selle peale, kui oluline on just [...]

19 kommentaari

Jälle uus diivan??! Ehk, kuidas minust äärepealt oleks närvar saanud

Meil on uus diivan. Ja loomulikult olen ka juba etteheiteid saanud, et mis mõttes, jälle [...]

7 kommentaari

Mida nendele lasteaialastele siis selga panna?

Peagi kuue lapse emana mõtlesin jagada soovitusi, mida ühele lapsele sinna lasteaeda siis vaja on. [...]

6 kommentaari

“Kuidas lapsed ikka täiega ootavad kooli”

Ülehomme on esimene september, mis tähendab, et algab uus kooliaasta. Ma kindlasti ei kuulu sinna [...]

8 kommentaari

Kuidas…

Ma ärkasin täna umbes poole kuue ajal selle peale, et keegi sikutas mu juukseid väga [...]

5 kommentaari