aee, kuhu jääd kauaoodatud* tütreke?!

Sponsoreeritud

Inimestel on suurepärane oskus pressida, just eriti naistel. Kes sünnituslaual, kes niisama elus. Mulle pressitakse aina peale seda kauaoodatud tütre* teemat.

Las ma vastan mõnele enamlevinud küsimusele.

Kas tütart ka igatsed? – kuna mul ei ole elus veel tütart olnud, ei oska ma ka teda igatseda. Kuidas sa igatsed kedagi, keda olemas ei ole?

Kas neljas laps tuleb kauaoodatud tüdruk? – las ma mõtestan selle tärnikese seal lahti. Kauaoodatud teiste poolt, mitte minu. Neljas laps ei mahu tänase seisuga endiselt minu tulevikuplaanidesse, võib-olla viie aasta pärast mõtlen teisiti, kes teab. Kõik teised ootavad seda tüdrukut, mitte mina. Olen ma kunagi kordagi kuskil öelnud, et nii tahaks tüdrukut? Ei? Õige. Mul ausalt vahet pole, kas on tüdruk või poiss. Ma olen oma kolme kuti üle hüpersuperõnnelik, aga tundub, et teistel on hoopis mingid kompleksid. 😀

Kas järgmiseks teete tüdruku? – kas sul on juhiseid jagada, kuidas tüdrukuid tehakse?

Raudselt sisimas soovid sa tüdrukut! – jep, peale igat korda, kui oleme lapse soo teada saanud, on mees kodus piitsa saanud, sest ei saa tüdruku valmistamisega hakkama. True!

Ma olen 100% kindel, et kui me peaks kunagi neljanda lapse saama, on ka tema poiss, seega unustage ära need küsimused ja kommentaarid, sest minu emakast ei kavatse kunagi ükski tüdruklaps välja ronida. Punkt. 😀

Kommentaarid

  1. Anne says:

    Põhiline on ju, et laps on terve. Lisaks muidugi, et suudad neile elementaarseid asju ja väärtusi pakkuda.

  2. A-L says:

    “Kuidas sa igatsed kedagi, keda olemas ei ole?”

    Olles pärast pooltteist aastat üritamist viljatusravil ja endiselt lastetu, siis kinnitan, et vägagi võimalik on igatseda kedagi, keda olemas ei ole.

  3. Leevi says:

    Kolme poja emana on mul täpselt samad mõtted. Kui kolmandat last ootasin, siis ma ise tõeliselt lootsin, et oleks taas poiss ja lausa kartsin, et mis siis kui tüdruk on?! Aga ümber inimesed muudkui oma jutuga, et “no sel korral on ikka tüdruk, jah?” ajasid vihale küll. Tehku omale neid tüdrukuid siis kasvõi kakskümmend, miks nad neid pisikesi printsesse teistele peale peavad pressima?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Kas ühel lapsel on seda üldse vaja?

No hei! Olen ühe postituse teile võlgu. Või mis ühe, ma olen ikka kirju saanud, [...]

Nendest suhetest

Ma tegelikult mõtlesin esialgu instagrami nunnu pildikese panna ja seal all arutleda sel teemal, aga [...]

Jep, ma olen….

Lapsed voodis. Pesumasin peseb. Nõud ka on masinas pesus. Pakime nüüd selle nädala kokku. Päris [...]

2 kommentaari

Kas on ikka pointi uuesti abielluda?

Uhh! Siin üks päev… või, mis üks päev, see oli ikka enne Oliveri sündi, kui [...]

10 kommentaari

Kuidas ma siin nutta lahistan

Mul oli väga tore nädalavahetus ja loodan, et teil samuti. Oliveril ja mul käis mitmeid [...]

3 kommentaari

Kuidas lapsed küünlaid armastavad süüa

Tere! Ma olen mega suur küünlafänn (kogun lausa!) ja ühtlasi 6 lapse ema. Päris raske [...]

12 kommentaari

Sellest imelisest talvest

Istun elutoas diivanil, sõrmede vahel kuum latte, pilk suunatud aknast välja. Vastu vaatab sealt pesuehtne [...]

Liiga positiivne postitus, et lugeda

Uhh! Uus nädal on alanud! Loodan, et teil algas see hästi ja sujuvalt ning tuleb [...]

10 kommentaari

Keha pärast keisrit

Paljud on siin viimastel päevadel uurinud, kuidas ma keisrist taastunud olen ja kuna pea nädal [...]

13 kommentaari