aee, kuhu jääd kauaoodatud* tütreke?!

Sponsoreeritud

Inimestel on suurepärane oskus pressida, just eriti naistel. Kes sünnituslaual, kes niisama elus. Mulle pressitakse aina peale seda kauaoodatud tütre* teemat.

Las ma vastan mõnele enamlevinud küsimusele.

Kas tütart ka igatsed? – kuna mul ei ole elus veel tütart olnud, ei oska ma ka teda igatseda. Kuidas sa igatsed kedagi, keda olemas ei ole?

Kas neljas laps tuleb kauaoodatud tüdruk? – las ma mõtestan selle tärnikese seal lahti. Kauaoodatud teiste poolt, mitte minu. Neljas laps ei mahu tänase seisuga endiselt minu tulevikuplaanidesse, võib-olla viie aasta pärast mõtlen teisiti, kes teab. Kõik teised ootavad seda tüdrukut, mitte mina. Olen ma kunagi kordagi kuskil öelnud, et nii tahaks tüdrukut? Ei? Õige. Mul ausalt vahet pole, kas on tüdruk või poiss. Ma olen oma kolme kuti üle hüpersuperõnnelik, aga tundub, et teistel on hoopis mingid kompleksid. 😀

Kas järgmiseks teete tüdruku? – kas sul on juhiseid jagada, kuidas tüdrukuid tehakse?

Raudselt sisimas soovid sa tüdrukut! – jep, peale igat korda, kui oleme lapse soo teada saanud, on mees kodus piitsa saanud, sest ei saa tüdruku valmistamisega hakkama. True!

Ma olen 100% kindel, et kui me peaks kunagi neljanda lapse saama, on ka tema poiss, seega unustage ära need küsimused ja kommentaarid, sest minu emakast ei kavatse kunagi ükski tüdruklaps välja ronida. Punkt. 😀

Kommentaarid

  1. Anne says:

    Põhiline on ju, et laps on terve. Lisaks muidugi, et suudad neile elementaarseid asju ja väärtusi pakkuda.

  2. A-L says:

    “Kuidas sa igatsed kedagi, keda olemas ei ole?”

    Olles pärast pooltteist aastat üritamist viljatusravil ja endiselt lastetu, siis kinnitan, et vägagi võimalik on igatseda kedagi, keda olemas ei ole.

  3. Leevi says:

    Kolme poja emana on mul täpselt samad mõtted. Kui kolmandat last ootasin, siis ma ise tõeliselt lootsin, et oleks taas poiss ja lausa kartsin, et mis siis kui tüdruk on?! Aga ümber inimesed muudkui oma jutuga, et “no sel korral on ikka tüdruk, jah?” ajasid vihale küll. Tehku omale neid tüdrukuid siis kasvõi kakskümmend, miks nad neid pisikesi printsesse teistele peale peavad pressima?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Kuidas me end siin haiglasse pakime

Uhh! Korralik ärevus on sees. Juba loetud päevad ja minust saab kuue lapse emme! Seekord [...]

4 kommentaari

Kuidas ma siin nüüd tuhande euroga põrandat puhastan

Mulle või mis mulle, meile toodi eile koju uus abiline – Hizero põrandapuhastaja. Ega endal [...]

Uus aasta, keiser ja muud mõtted

No hei! Aasta on uus. 2025. Eelmine aasta oli ju ka tore – omade tõusude [...]

5 kommentaari

Kuidas sellel nutiajastul laste silmi kaitsta

Kui mu lapsed ei käiks kodust 20km kaugusel koolis, siis neil suure tõenäosusega telefone ka [...]

1 kommentaar

Kuidas järgmine lõpp jälle lähedal on

No tsauu! Mina pole jälle siia mõnda aega jõudnud ja kui ma nüüd sellele blogimisele [...]

10 kommentaari

Kuidas dinosaurused meile koju said

Okei, ma vist hakkan remondiblogi pidama. 😅 Nali! Seda peaks Geit tegema, sest mina ja [...]

Kuidas lapsed omale sooja toa said

No tsau! Olen siin kuidagi väga vaikne olnud – ütlen ausalt, mingi kummaline periood on. [...]

8 kommentaari

Juukseklambrid -stiilsed ja praktilised aksessuaarid!

Olgu tegu lihtsa koduse soenguga või elegantse piduliku väljanägemisega – juukseklamber sobib igaks olukorraks ja [...]

Lapsed ja verdtarretav püha

Kell on 02.41. Mul läks uni umbes kaks tundi tagasi ära ja pole tagasi tulnud. [...]