Suvepuhkus alaku

Tegelikult on imelik rääkida puhkusest, kui ma siin 24/7 jalad seinal lösutan, aga nüüd on mu elu veel kergem – ma ei pea eelmisel õhtul järgmise päeva hommikuks äratust panema ja hommikul ei pea ma miljon korda ärkama, et äratust edasi lükata. Jah, mina olen see, kes iga 10 minuti tagant oma äratust edasi lükkab ja nii üle tunni aja. 😀

Vahel harva on minus hommikuti mõni energiakübeke, mis aitab mul üles ärgata juba esimese äratuse peale, aga üldiselt olen ma põõnaja-hing, aga mõte sellest mõnusast ja rahulikust päevast, mil lapsed lasteaias on, sunnib mind üles tõusma. 😀

Me mõtlesime juba varakult selgeks, et suvi on lastele puhkamiseks, möllamiseks ja lihtsalt olemiseks. Suvi on puhkuse aeg, mil saavad nad magada nii kaua, kui tahavad, möllata õues hiliste õhtutundideni ja olla lihtsalt lapsed. Juunist jäävad nad lasteaiast koju ja tagasi lähevad alles septembris.

Leppisin kasvatajatega kokku, et kui väga on vaja tuua, nt siis, kui Krissuga taastusravis hakkan käima või kui lasteaias midagi huvitavat ja harivat toimub, teatan päevakese ette ja toon nad lasteaeda. Ürituste eesmärgil pigem siis ainult selleks ajaks, mitte terveks päevaks.

Näiteks on neil tulemas vestlus roomajatest, kus lapsed näevad elus madu ja sisalikke. Väga päevakohane teema, sest mu lapsed kipuvad tihti pika rohu sisse, vahet pole, kui palju ma olen neile rääkinud madudest ja puukidest.

Täna käisingi nende kappe tühjendamas ja ohjessas, kui palju riideid neil seal oli. Ma mõtlesingi üks päev nende riidekappi vaadates, kuhu enamus kehavarjud kadunud on. 😀 Ma olen hästi kehv riiete valija, kui on vaja lasteaeda tagavarariideid viia. Alati on kas liiga vähe või liiga palju, aga pigem olgu rohkem, kui et puudu jääb. 😀