Aeee, Jane, lüpsileee!

Sponsoreeritud

Ma olen ka praegu närvis. Mitte nii närvis nagu Mallukas ja kedagi veel ….. ei saada, aga piisavalt närvis, et siia kirjutama tulla. Ja mul on niiiii palju öelda, et ma nüüd ütlen.

Kas ma näen välja nagu lehm? Mitte et lehmad koledad oleks, aga kas ma näen????!!!!

Siin väike mõistatus teile:

Leia pildilt üks erinevus! Leidsid? Tubli. Ei leidnud? Ega sa ei leiagi, kui arvad, et mind võib tuimalt lüpsta.

Järgmine küsimus: kumb on lehm? Kumba lüpstakse?

Mulle tuleb postkasti päris palju abipalveid ja ma olen alati enne nende avamist umbes selline:

Ja siis ma mõtlen, kas avan kirja kohe või kogun veits mune kokku ja teen seda hiljem. Ja siis ma avan ja loen:

Ja siis ma olen seal tuimalt. Kusiganes ma parasjagu seda loen. Ja mõtlen, et mida ma nüüd edasi teen. Mul on alati nende abipalvetega sellised kahetised tunded – ma tahaks täiega vastata ja aidata, aga samas ma ei taha üldse aidata, sest et KUST MA TEAN, ET TA MIND EI HUIA?

Nagu, ma ei saagi seda iial teada ju. Mu silmis on kõik (enamasti) inimesed toredad ja head ja ega nad eluilmas mind kottida ei tahaks, eks. Reaalsus on muidugi midagi muud. Ja kui rõhutatakse veel lapsi ja tuuakse nad esile, siis ma võin kasvõi ennast maha müüa, et neid aidata.

Agaa, mind on lüpstud. Mu jälgijaid on lüpstud. Ja kõige naljakam selle asja juures on see, et mul endast on suht suva, aga ma tunnen ennast oma jälgijate ees nii rõvedalt. Mul on häbi. Mul on piinlik. Mul on rõve olla.

On ka neid olnud, kes on minu kaudu abi saanud ja päriselt seda ka vajanud. Hiljem käekäiguga kursis hoidnud jne. Ja siis on need teised – kes mõtlevad, et kerge viis ära elamiseks. Nagu Mallu ka ütles, ma ei usu, et too naine, kes viimati abi palus mingi rahapataka otsas istub ja lihtsalt kerjab. Ju tal oli seda abi siiski vaja. Aga kui ta kirjutab mulle 12.detsember pika kirja ja saab meeletult palju abi mu jälgijatelt ning 15.-16. detsember päevadel teatab, et sai kõik vajamineva ja siis 16. detsembri õhtul kirjutab Mallukale pea samasuguse abipalve, kus lihtsalt mõned asjad on ära muudetud, siis…. mis asi see on?

Ja seal kirjades oli nii vastuolulist juttu, et… nt mulle väideti, et kaotas töö, Mallukale ei räägitud sellest midagi. Mulle väitis, et elektriarve maksmata, Mallukale ei rääkinud sellest midagi. Mulle väitis, et korteris puudub küttesüsteem, Mallukale ei öelnud midagi.

Ja ka juba eelmine nädal oldi talle abipakke, kingitusi ja raha saadetud. Kui ma õigesti aru sain, oli ta abivajajate gruppidest ise küsinud abi.

Nagu… misasja? Mul jooksis aju korralikult errorisse, kui Mallukas mulle kirjutas ja uuris selle abivajaja kohta. Ma mõtlesin, et:

Nagu päriselt? Appppiiiii!!!!!!!

Ma muidugi uurisin sellelt naiselt ise ka, et mis toimub. Ta väitis, et oli meile samaaegselt kirjutanud ja kui Mallukas talle vastas, siis ta ei tahtnud talle ära öelda (et sai juba abi ja rohkem pole vaja) kuna austab teda ja kartis, et Mallukas pahandab ta peale.

Noh, eks siin jah on näha, keda rohkem austatakse. Ilmselt mind ja mu jälgijaid mitte.

Lihtsalt… mul on väga si*t tunne ja kõik, kelle abipalvetele ma tänase päevani vastanud ei ole, siis teate, miks. Ma ei taha enam aidata! Ausalt. Ma pole sündinud CSI agendiks, et oskaks igaleühele taustauuringut teha.

Okei, ma tahan aidata, aga ma tahan aidata neid, kes seda päriselt vajavad. Ja kuidas ma selle kindlaks teen? Eks see selgubki peale seda, kui oled abi juba ära küsinud…. Nagu mingi õnnemäng, ma ütleks. Sest aitama peab, kui saab ja on võimalik.

Mul on vahel selline tunne, et me elame nagu kuskil suures vanglas nimega Eesti, kus igat enne ostu või abipalve üles riputamist tuleb inimest ikka põhjalikult googeldada. 😀

Ma olen närvis. Ja ma tahaks täiega vabandada teie ees!

Ma lihtsalt loodan ja kirjutasin ka sellele naisele, et ma ei viitsi sellel teemal rohkem rääkida, sest lõppude lõpuks ju vahet pole. Loodetavasti sai vajamineva abi (kindlalt sai!) ja poeg tunneb kingituste üle rõõmu. Sest see on kõige olulisem. ?

Kommentaarid

  1. Merrr says:

    See veits läheb teemasse aga võibolla ka mitte aga igaljuhul mul on ,,hingesoojuse ,, saate vaatamisega viimasel ajal kuidagi alati kahetised tunded et paljud neist ise tglt elu saaks paremini elatud kui väga tahaks ja kes päriselt ka siis abi vajab kuna on endast juba kõik andnud. Eriti pärast saadet kus oli üks naine kes tglt pidi selles kurikuulsas ,,Eestlaste kolmnurgas ,, laive muutkui purjus peaga tegema. Et joomise jaoks saad raha aga kodu korda tegemiseks mitte ? Siis olen ka mõelnud ,et tänapäeval peab ikka korralikult tausta uurima enne kui kedagi aidata päriselt võiks .

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Kuidas järgmine lõpp jälle lähedal on

No tsauu! Mina pole jälle siia mõnda aega jõudnud ja kui ma nüüd sellele blogimisele [...]

3 kommentaari

Kuidas dinosaurused meile koju said

Okei, ma vist hakkan remondiblogi pidama. 😅 Nali! Seda peaks Geit tegema, sest mina ja [...]

Kuidas lapsed omale sooja toa said

No tsau! Olen siin kuidagi väga vaikne olnud – ütlen ausalt, mingi kummaline periood on. [...]

8 kommentaari

Juukseklambrid -stiilsed ja praktilised aksessuaarid!

Olgu tegu lihtsa koduse soenguga või elegantse piduliku väljanägemisega – juukseklamber sobib igaks olukorraks ja [...]

Lapsed ja verdtarretav püha

Kell on 02.41. Mul läks uni umbes kaks tundi tagasi ära ja pole tagasi tulnud. [...]

Mu per*e on kõnelenud…

Ma tean mõnda inimest, kellel on sisetunne. Kõhutunne. Per*setunne. Kuidas siis keegi seda oma vaatevinklist [...]

9 kommentaari

Kuidas me lastega puhkamas käisime

Ma tean, et kasutada sõnu nagu “lapsed” ja “puhkus” ühes lauses kõlab väga vastuoluliselt, sest [...]

Kas ainult vaesed šoppavad kaltsukates?

Mul pole kunagi kaltsukate/kirbukate, nüüd siis uuema ajastu viisakama väljendi – taaskasutuspoodide vastu allergiat olnud. [...]

2 kommentaari

Hommikused mõtisklused….

Esmaspäev. Kuum kohvi. Päike paitab ühte näopoolt. Istun rahus ja vaikuses elutoas oma uuel mõnusal [...]

5 kommentaari