***

Mida ma peale lapse sündi kindlasti ei soovi

Selle postituse esialgne versioon oli kirja pandud 2017 aasta suve lõpus, mil ootasin enda kolmandat poega. Ma märgin selle siia ära, sest ühe punkti juures mängib see olulist rolli. 😀

Enda kogemuse ja selle põhjal, mida ma näen oma tutvusringkonnas, mõtlesin kirja panna mõned punktid, mida ma absoluutselt ei soovi, kui meie väike beebi on ära sündinud (või alles sündimas, st olen haiglas juba). Uskuge mind, neid asju, mida üks äsjasünnitanud naine ei soovi, on kordades tegelikult rohkem. Mina olen lihtsalt üks nendest, kes suudab palju vastu võtta ja taluda, aga ka mina olen inimene ja tõesti, vahel tuleb piir ette.

1) Esimene ja ilmselt kõige tähtsam asi (mis muidugi ei tähenda, et Facebook või sotsiaalmeedia elulise tähtsusega oleks, kuid siiski) – mina ei tea, kuidas teised inimesed saavad teada, kui oled sünnitamas või sinu beebi on just sündinud, aga ma olen Facebookis märganud, et väga paljud inimesed kirjutavad mõne tuttava ajajoonele ning soovivad uue ilmakodaniku sünni puhul õnne. Sünnitaja ise on alles veel ilmselt sünnituspalatis.

Mina sünnitasin, minu (ok, meie pere) beebi ja ma sooviks ikka ise teatada inimestele suurt uudist. Ma ei soovi, et seda teeb keegi võõras, samal ajal, kui mind sünnituslaual kokku lapitakse. Minu meelest on see üks suur isekuse tipp!

Ja just selle lõigu lõpus tahaks välja tuua asjaolu, et kuigi ma panin need read kirja enne kolmanda lapse sündi, siis üks tohlakas, kes ka mu blogi loeb, suutis ikka mu Facebooki seinale suurelt õnnitlused kirja panna kolmanda lapse sünni puhul enne, kui meie jõudsime teatada, et oleme pereliikme võrra rikkamad – ma pole päris kindel tänaseni, kuidas ta üldse teadis, millal täpselt meie laps sündis, aga noh… ta tegi seda jah. 😀

2) “Millal perelisa plaanis on?” Nii pea, kui beebiga haiglast koju saame, hakkame vorpima! Ei-ei-ei! Ära küsi iial äsjasünnitanult, millal uus laps plaanis on. Meie peame piiri kolmega. Ehk kauges tulevikus või järgmises elus see plaan muutub, kuid kohe peale lapse sündi on seda ilmselgelt liiga vara küsida. Võib juhtuda, et ma ei ütle midagi ja vaatan sind lihtsalt väga totaka näoga. 😀

3) “Millal trenni tegema hakkad? Millal kõht tagasi tõmbub?” Mnjah.. Kas haiglas spordisaali on? Võtan tite kaenlasse ja lähen kohe pekki põletama! Ega aeg ei oota ja vanadus taob jalaga peesse.

Siin tooksin välja ka selle kaaluteema – ma näen pidevalt, kuidas äsjasünnitanud naistelt esimese asjana küsitakse a) palju kaalud nüüd? b) mitu kg haiglasse jätsid? c) kui palju kaalusid sünnitama minnes? jne jne. Savi, kuidas äsjasünnitanud naine ennast tunneb, kui väsinud ta on, kuidas beebi kosub jne – PALJU KAALUD RAISK? 😅

Ja ma ei hakka rääkima üldse “üks beebi jäi veel kõhtu v” tüüpi kommentaaridest. Mu arvates on need inimesed puhta idioodid, kes ei suuda regullida oma aju ja suu vahel olevat filtrit. 😀

4) Külalised. Hendrikuga sain rahulikult olla ja hiljem ka koju minna. Raimondiga olid teised lood – järgmisel päeval oli haiglas terve kari külalisi. Enda mäletamist mööda ei kutsunud ma kedagi, ju siis härra kätetöö. 😀 Täiesti arusaadav, et lähedased ja sugulased tahavad uut ilmakodanikku tervitada, aga egas ta kuhugi ei kao, kasvab ainult suuremaks. Tahaks kõige pealt ise uue pereliikmega harjuda ja kodus end sisse seada, harjuda üleüldiste uute elukorraldustega.

Kolmanda lapse sünniga sain ka rahus pärast haiglas taastuda ja kosuda. Peale Adeele sündi ronisid jälle külalised haiglasse – kõigil on ju nii kiire ja vaja see äsja sündinud beebi ikka üle vaadata.

Kindlasti on mõnel emmel neid punkte rohkem, mida tema mitte mingil juhul ei soovi näha või kuulda peale lapse sünnitamist, aga minu jaoks on need kõige enamlevinumad, mida inimesed valesti teevad. Sorri, ma võin tunduda tsipa õel, aga mu kavatsused pole absoluutselt halvad (see lause on siia kirjutatud 2017 aastal – täna ma enam küll vabandama selle eest ei hakkaks, haha!).

Vahel on mul tunne, et kui sa sünnitad lapse, siis koos sinuga saavad ka paljud tuttavad sinu lapse vanemateks, aga, kui hiljem hoidjat vaja, siis on tühi maa. Vaikus. Mitte keegi ei trügi ja kätemerd ka ei näe. 😅

20 thoughts on “Mida ma peale lapse sündi kindlasti ei soovi”

  1. Minu jaoks oli kõige nõmedam see hetk ,kui mult küsis inimene kes oli ise kolm kuud ennem mind sünnitanud ,et – sul titt alles kõhus või? See oli nii valus ,oleks tal siis endalgi kolme kuuga lame kõht olnud. Sellised ilkumised teatud inimeste poolt just peale suurt elumuutust võivad väga alandavalt mõjuda.

  2. Mul õnneks mingeid olukordi väga ei tekkinud peale sündi, aga mind häiris enne sündi see kui koguaeg küsiti kas olen sünnitama minemas ja ma ikka hüppaks pallil, käiksin kõndimas, et kiiremini välja tuleks 🙂 hmm..laps tuleb siis kui on valmis tulema. See jutt oli kõvasti enne tähtaega. Ma isegi ei tea miks siis juba peaks pallil hüppama? 😅 Kirjutasid inimesed kellega igapäevaselt ei suhelnud ja peale lapse sündi ei suhtle mitte keegi. Vot see häirib mind kõige rohkem 🙂

  3. Mul isa peale sünnitust küsis, et kas ma jäängi selliseks? 🤦‍♀️ Kaalusin peale sünnitust 53kg ja enda meelest oli kõik nagu ideaalne, et olin enam-vähem enda alakaalust üle saanud

  4. Kui mu esimene laps sündis, siis saatsin paari tunni jooksul mõnele (paarile vaid) lähedasemale inimesele info ja ka oma õele, kellega me me väga lähedased ei ole. Umbes viis minutit hiljem postitas ta FBs AVALIKULT oma seinal, et sai tädiks ja on nii õnnelik jne. Ma olin nii vihane, kui isekas saab olla. Et õnnesoovid enne ikka temani jõuaks, kui minuni. Me pole isegi eriti lähedased ja suhtleme harva. Tal endal oli juba kaks last ja oleks võinud selle rõõmu teistele teatada, mulle jätta. Nägin seda siis, kui esimene inimene, kellega ma väga isegi ei suhtle, mulle õnne soovis. Olin hämmingus, et kus ta teadis. See kõik ikka närib mind, kui sellele mõtlen.
    Olgu öeldud, et ta pole mu kumbagi last siiani kordagi vaatama tulnud.

  5. Olen kõikide punktidega täiiega päri. Ja noo kuna meie enamus lähedasi ka teab,et tänu kuntslikule viljastamisele saime jääda beebsu ootele siis . Selle asemel,et õnne soovida ,et jeee lõpuks õnnestus nii äge ,öeldi lause mille peale sain ikka väga kurjaks. ,,Ohh teil viis tükki jäi veel külma siis kindlasti saate varsti veel lapsukesi plaanida,,. Hallo las ma sünnitan enne selle esimese ära kui hakkate juba kõhtu mulle neid juurde topima 🤦‍♀️. Ja ma ei taha tükk aega peale sünnitust kindlasti kojugi kedagi külla ,rääkimata siis haiglast. Ütlen ka ,et ärge trügige kuhugi . Olge viisakad ja oodake katsikule kutsumist palun ! .

  6. Mul on ilmselt mingi haige pere, aga naissoost sugulased on alati esimese asjana teada tahtnud, mida õmmeldi, kui palju õmmeldi, kui valus ikka on. Imeline, mõned tunnid peale sünnitust, kui mu, tsiteerides Suurt Papat, vitt ripub nagu võlurivarrukas, ongi õmblused jms just see, millest ma rääkida tahan😍. Viimasel korral küsis vanaema, kas mingi rasestumisvastane vahend ka kaasa anti, et ma jumala eest enam rasedaks ei jääks, sest üle kolme lapse pole aktsepteeritav saada😅.
    Perega on vedanud, what can I say🙃

  7. Hei!

    No nii õiged tähelepanekud! Just see kaalu teema, et ära võtagi haiglakoti kaasa, vaid hantlid.
    Külalised- mul käisid vanema lapse sünnipäeval , kui olin teist õhtut kodus haiglast beebiga. Peale keisrilõiget polnud just lillelisem olla. Elasin üle, aga rohkem ei teeks.
    Kui Sul keegi varastas sünnist teatamise, siis mul kaaperdas õde esimese raseduse uudise. Ta lihtsalt ei suutnud enda teada seda jätta ja niimoodi osad pereliikmed temalt teada saidki. Siiani paneb muigama! 😀
    Kolmas laps on viimane.. Meil soovis mees üht last, nüüd on kolm. Vist tegi kehva diili minu näol. 😀

  8. Üks asi mis mul veel oli et saada pilti beebist ja kui ei saatnud või ei näidanud siis miks sa ei näita jne. Külalisi ma ka ei soovinud ja selles ning teistes punktides olen samamoodi nõus.
    Kaalu ja pikkuse suhtes ma ka ei mõista miks inimesed neid tahavad ja mis neil nendega peale on hakata.

  9. Nendel külalistel on nii tore täna neid sõnu lugeda. Kas enne ei olnud suud peas?

  10. Täiesti nõus kõigi punktidega! Lisaksin veel juurde, et tahtekase kinkida mingit mõttetuid asju, mida tegelikult vaja pole. Oeh, kui nagu annad mõista, et tõesti peale lillede ei peagi midagi tooma või siis saatma, kas sellest on tõesti nii raske aru saada. 😀
    Nagu mul ega beebil pole nende asjadega midagi peale hakata + need võtavad ruumi.

  11. Minu lemmik oli see,kui küsiti ,et” kas ma maailmaga ei jagagi oma last “,kuna nüüd on populaarne lapsest kohe internetti ülesse pilt panna või teavitada,et nii ta nüüd sündis 😀

  12. Täiega nõus. Eelmine nädal viljandi haigla perekoolis sain teada, et covid on seal kaasa toonud ühe positiivse muutuse- nimelt sünnitama tulijalt küsitakse kohe, kas ta pärast külastajaid soovib. Ja all peab registreerima kõik külalised ja kui siis osakonda helistatakse, kas sellele või tollele võib külalisi, siis vaadatakse ankeedilt järele ning keeldumise korral vastatakse ilusti “selle pere juurde arst ei luba külastajaid” 😁 ma olin väga rõõmus 🙂

    1. Oi, mulle meeldiks selline süsteem ka mujal 😀 kas selle saab pärast koju ka kaasa võtta? No, et arst ei lubanud kuu aega külalisi vms😂
      Kaks aastat tagasi, sügaval koroona-ajal ei pidanud õnneks selliste muredega võitlema😀

  13. Minul jäi väga hinge kriipima see, kui esimese lapse sündides jõudis ämm enne minu emale helistada ja uudist jagada kui mina! Ei saanud ema esimese kõnega kätte ja helistasime siis teisele värskele vanaemale ja tema kohe minu emale. Kohe nii hullult piinas, et teise lapse sündides ütlesin, et enne ämmale ei helista, kui olen saanud oma emale öelda! 😀

    1. Meil oli vist nii, et esimese lapse puhul teatasime esimesena minu emale, teise lapse puhul ämmale (kui ma õigesti mäletan, vb oli vastupidi, igatahes eelnevalt leppisime kokku). Mees tegeles sellega sel ajal, kui mind kokku lapiti. Jäi minul see peavalu ära ja sain rahulikult beebile ja õmblemistele keskenduda.

  14. Et siis ühesõnaga…väike meelespea tulevastele katsikulistele 😉

    1) Tehke investeering (vajadusel koopereerume) ja hankige karvane, tervet tuba täitev mängukaru. Miski ei tee värsketele vanematele suuremat rõõmu! Ärge unustage seejuures eeltööd teha, mitu tuba lapsevanemate ja värske ilmakodaniku elamises on. Tagage, et karu jaguks igasse tuppa!

    2) Sünnitus-eelsel perioodil kinkige rasedale kindlasti kaalupäevik ning mõõdulint kõhu mõõtmiseks – muuhulgas aidake tal meeles hoida vastavate numbrite igapäevast postitamist sotsiaalmeediasse. Meil on õigus teada!!

    3) Paluge sünnituse juures viibival issil lindistada valukarjeid. Lõppude lõpuks on see meile, sugulastele ja tuttavatele imeline asi, mida audiofailina ikka ja jälle näiteks töökaaslastele ette mängida. Kohvipausil on täiesti teine level!

    4) Värsked lapsevanemad kipuvad olema isekad ja häbelikud ning unustama, et meil on õigus teada. Unustagem valehäbi ning mingem üheskoos haiglasse, soovitavalt koos punktis üks mainitud karudega. Värske ema lihtsalt ei tea, kui väga tal meie nõuandeid ja asjakohaseid küsimusi tarvis on 🙂 Paar muhedat kõhunalja (“sul ilmselgelt veel mõned sealt juurde tulemas, eks”) võtab pinged eos maha ja toob naeratuse värske ema näole. Peale seda on roheline tee nii spordisoovituste kui õpetussõnade jagamiseks, kuidas kasvatada sellest punasest kägisevast olendist (“miks ta muide nii punane on? X -i laps nägi küll suht viisakam välja ja enda omast ma ei räägigi…Sinu omal pole juukseid kah peas. Kas kõik on ikka korras, hmm?”) samasugune delikaatne ja mõnus inimene nagu meie B-)

  15. Minul oli sama, et ei saanud oma lapse sünnist teatada, mingi tädi, kellele ema oli maininud, oöi terve suguvõsa ise läbi helistanud.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.