Ma postitasin eile instagrami üsna kentsaka pealkirjaga foto ja tekitasin sellega korraliku segaduse enda järgi, mida oleks vist nüüd aeg natuke klaarida ja selgemaks seda pilti muuta.
Eile kirjutas mulle üks naisterahvas, et ma peaksingi rohkem musta värvi riideid kandma, sest siis näen kindlasti saledam välja. Ma muidugi vastasin talle, et tean jah seda nippi ja agaralt kasutan ka. Okei, mitte päris nii, aga ma nõustusin temaga.
Ja siis läks elu edasi.
Kuni selle ajani, mil Geit hakkas laste tuba remontima, üks hetk sealt välja piilus ja nägi välja nagu tont. Nägu üleni must. Ja siis oli õues mõnus valgus ja kõrge maisipõld otse maja kõrval, mõtlesin mina, et päris hea idee oleks teada anda oma käimasolevast rasedusest nii, et seostada see kuidagi selle naise kirjaga ja musta tooniga.
Tegingi mõned üllatavad klõpsud. Kõhtu pidin ikka pisut välja punnitama, et sellele ümaramat vormi saada, seljas must kleit, alla pealkiri: Mulle kirjutas täna üks naisterahvas, et ma peaksin kandma rohkem musta värvi riideid, sest siis näen kindlasti palju saledam välja. Ma siis proovisin ja… keda selle eest vastutusele võtta nüüd saan? Ah? #baby6
Panin veel kommentaariumi ka kinni, et natuke vinti juurde keerata dramaatilisusega. 😀
Eks ma tegelikult mõistan ka, et paljud võtsidki seda naljana, sest noh…. see on ju Jane. Ta teebki põhimõtteliselt iga asjaga nalja, aga päris nii see tegelikult pole. Ma ei saa pead anda, et ma iial ei ole sellist nalja teinud, et ma saaan lapse!!!! hihihi, aprill!, aga ma saan oma pea anda, et juba mõnda aega ja praegu ja ka edaspidi ma kindlasti selliseid nalju ei teeks, mõeldes ilmselgelt nendele inimestele (jah, ma tean, et elus ei saa kõigi peale alati mõelda), kelle jaoks rasedus naljaasi pole.
Mõned said kohe aru, et ongi päris asi. Mõni kahtles ja küsis enne igaksjuhuks üle. Mitterasedale öelda, et ta on rase pidavat ju ka jõle solvang tänapäeval olema.
Jah, ma olen rase.
Tegelikult plaanisime me seda lõpuni saladuses hoida.. või vähemalt selline idee oli. Pigem rohkem Geit vist soovis seda, sest… inimesed ja nende ving. Või oleks õigem öelda, et nende negatiivne reaktsioon. Kuigi, kui ma hakkan nüüd tagasi mõtlema kõikidele oma rasedustele, siis negatiivse vaibiga on alati reageerinud need, keda tegelikult absoluutselt ei koti, kuidas meie lastel läheb, millal on nende sünnipäevad jne.
Ma mõistan, et nende reageering on oluline, kes nagu päriselt kohtuvad ka meie lastega, veedavad nendega aega koos jne, nt mu vanemad – aga neil ilmselt on suva. Või oskavad nad seda nii hästi varjata.
Üks päev viisin lapsed ema juurde ja no, meil oli lastega muidugi kokku lepitud, et beebist veel ei räägi ning siis seisab seal köögis Kristofer mu ema juures ja teatab, et mul on beebi kõhus. Juurde lisas veel selle ka, et emme ei lubanud kellelegi sellest rääkida. Ok, bro. Tänks. 😀
Ega ta just rõõmust lakke ei hüpanud, sest kuigi ta oma lapsed on suureks kasvatanud ja peaks vanaemaks olemise rõõme nautima, siis tema juures elab hetkel kaks last, kes tuletavad talle kenasti meelde aegu, mil ta veel meid kasvatas. 😀 Mõistan.
Minu vanemad pole kunagi negatiivselt reageerinud. Kuigi ma olen kartnud neile alati öelda. 30 ja juba kuues laps, aga ikka ei julge emmele ja issile öelda, haha. 😀
Ja siis ma pikka aega juba mõtlen, et miks ma pean oma rõõmu ja elevust varjama kellegi pärast, kes pole mulle mitte keegi.. Miks ma ei saa seda maailmaga jagada, sest keegi kuskil hakkab kindlasti vinguma? Ma ju pole selline, et kellegi teise vingu pärast jätaks oma elu elamata.
Eile ma muidugi küsisin Geidult ka, kas on talle okei, kui ma postitan selle ja ta oli alguses kahtleval seisukohal ning ütles: “Ma ei tea, kas olen valmis sellega tegelema veel..”, aga siis andis rohelise tule ja… Minu postkastis on ainult positiivsus, ma ei tea, mis tema telefonis toimub.
Kindlasti on neid, kes mõtlevad, et jälle v… kaua ta jaksab??? Aga las siis olla. Meil on nii mõnus pere, mulle nii meeldib ema olla ja ma päriselt oleksin elu lõpuni ainult ema, mitte midagi ega kedagi muud. Ma armastan seda suurt pere, mille me oleme aastatega ehitanud. Ma tunnen selle uudise üle ainult rõõmu, miks ma pean käima ringi saladuses, nagu ma oleks surmapattu teinud?
Mul on nii kerge ja vaba ja mõnus olla, et saan kõva häälega selle välja öelda ega tunne grammigi häbi või piinlikkust, sest tegelikult selleks ei olegi põhjust.
Olge hoitud!
Niii tore uudis ❤️ sulle sobib emaks olemine . Kusjuures mul oli pikemat aega selline tunne postitusi vaadates et kas oled rase v kohe varsti jääd , kuidagi teistsugusem 😁.
Inimesed on kadedad kes vinguvad kuna a) nad ei saaks ise mitme lapsega hakkama ja tglt on palju neid suurpered kes ei saa oma lastega hakkama ja teevad muutkui lapsi juurde on selle maine nii alla lasnud
Tegelt on armas kui peres on palju lapsi.
Sina oled super ema ja saad kasv6i 12gq hakkama. ❤️ loodame et 6 ei jää ka ilma 7ndata 😉
Tahaksin ise ka veel aga pole 6ige aeg vähemalt saab kellegi teise eest r66mustada 🥰
Ma tänan ❤️
Nii tore. Palju palju õnne, ilusat kooskaavamist ja nautige!!!
Aitäh! ❤️
Tubli. Ma arvan samuti et teiste arvamus ei peaks kottima sind.
Mul 3 tütart ja tihtipeale öeldakse et ikka poissi ka vaja. Aga ma ausalt ei jaksa/taha enam. Lisaks ei saa ka,tervislikel põhjustel.
Aga heameelega nunnutan pisikesi,tänu sellele läksin hoidu tööle.
Olen väga rahul ja õnnelik 😊
Palju õnne,nii armas🥰Kui sulle lapsed meeldivad,tee neid nii palju kui jaksad👍Õnnelikud vanemad ja toredad lapsed on kõige tähtsam💕
Aitäh ❤️
Jumal, kuidas üldse teistele see puutub?
Kõik lapsed elavad koos emaga , kõik on terved, keegi ei jookse ilma riietuse , ei käi näljane 😂Kui on tervis, jõudu , raha ,siis miks mitte?
Ma ei tea, mid maailmas me elame, et justkui peaks inimene häbi tundma raseduse ja lapse üle. Vahet seal on siis, et mitmes. Mina küll vaatan suure imetlusega. Mul on vaid üks ja kuigi ta on maailma nunnum putukas üldse, siis kuidagi ei teki isu et tahaks juurde ja ei mingit häbi ka selles.
Aww nii nunnu ❤️
Palju palju õnne teie perele 🙂
Kuna siis beebi nr 6 liitub ❤️
Mina saan beebi nr 3 nelja kuu pärast 🙂
Aitäh! Ja palju õnne sulle ka!❤️
Sa oled tõeline superstaar ja su mees ka!
Ma elu keerdkäikude sunnil kasvatan üksi 3 last (5,3 ja 1,5a) ning ei suudaks vaimselt vist ise küll rohkem neid juurde soovida ja enam pole õnneks või kahjuks kellegiga saada neid ka ( mees jättis mind lastega maha uue armastuse pärast- st ta elus ja omal valikul ei osale laste elus) kuigi südamesse mahuks neid mul 20 ka ja kui oleks õige partner kõrval julgeks saada lapsi juurde ka aga üksi on ikka päris suur väljakutse neid kolmegi kasvatada!
Ma soovin sulle , Geidule ja lastele ilusat beebikesel ootusaega ning veelkord – te rokite ja olete lihtsalt superinimesed oma suurperega!
Me südamest täname sind! ❤️
Oh palju õnne!
Aitäh! ❤️
Ma ei saa endiselt aru kas see on nali või mitte.Aga kui see nali pole siis PALJU ÕNNE😁😁😁
Ei ole nali. 🙂 Aitäh!
Tubli tüdruk! Lapsed ongi parimad asjad siin elus ja emaks olemine suurim õnn. Kuigi iga päev nii ei tundu ja sageli ongi väsitav ja raske ka. Aga tõde polegi kogu aeg nähtav ja on sageli raske.
Ooo, muidugi on vahel raske, aga mis elu see ilma raskusteta on. 😅
Häbi peaksid need tundma, kes panevad Sind lapseootuse pärast häbi tundma. Palju õnne ja mõnusat nautimist!
Nii armas 😊😊😊😊😊🥰🥰
Mäletan kui viiendat jäin ootama, mõtlesin, et üürin korteri teise maakonda kus keegi mind ei tunne. Ei meeldinud kommentaarid no jälle rase vä? Sulle aga palju õnne lapse ootuse puhul! Nii tore. Oleks noorem, teeks ka kuuenda 🙂
Aitäh! ❤️
Inimesed jah miskipärast arvavad, et peavad kõike, mida mõtlevad, kindlasti ka välja ütlema. 😅