Beebi lasteaias

Jõudsime hommikul lasteaeda, Raimond vahetas jalanõud ära ning küsis, millal Kristofer lasteaeda läheb. Ma hakkasin mõtlema ning esimese hooga ütlesin, et järgmise aasta septembris. Raimond ütles aga, et võiks kohe minna. Koos temaga.

Kukkus teda seal kallistama, peenestas oma häält ja ütles: “Nunnukene, tuled minuga rühma?” Ma hakkasin muidugi naerma selle üle ja ütlesin, et Kristofer on praegu veel liiga väike lasteaia jaoks.

Nüüd kodus, mõtlen pikemalt, millal oleks õige aeg laps lasteaeda panna? Ma mäletan, et Hendrik läks lasteaeda, kui ta oli peaaegu kolme aastane. Raimond läkd juba aasta ja pooleselt, kuid ega sellest midagi väga välja ei tulnud ning enamus ajast oli ta ikkagi kodune. Mulle tundub nüüdki vahepeal, et Raimond vist ei ole valmis veel lasteaias käima, sest mõni hommik on hullumaja. Eile näiteks pidin ma peaaegu lausa paljajalu lasteaiast ära jooksma, et ta mind ei märkaks ja sinna jääks. 😀 Samas on mul siiamaani tunne, et Raimond on mu väike beebi. Kuigi ta on juba nelja aastane.

Hendrik see-eest on harjunud. Kasvatajad rääkisid arenguvestlusel, et ta on väga julgeks muutunud, võtab erinevatest tegevustest aktiivselt osa ja suhtleb kõigiga enda ümber. See on hea, sest lasteaia-aasta alguses ei läinud kõik väga plaanipäraselt.

Uskumatu, et Hendrik järgmine sügis juba kooli läheb.

Ma siin siis mõtisklen, millal oleks õige aeg Kristofer lasteaeda panna? Ma kardan, et järgmine sügis on liiga vara. Raimondi pealt nägin, kui halvasti see tegelikult mõjus nii lapsele kui ka minule. Hommikuti olid tihti närvid läbi sellest lasteaia garderoobis istumisest ja moosimisest.