Ma mõtlesin põhimõtteliselt terve öö, et ma hakkan täna sellest kirjutama. Nüüd ma lõpuks sain vaba aega ning hakkangi sõnu ritta laduma.
Eile läksime magama. Mees ja lapsed juba magasid, aga vot ei saanud mina sõba silmale. Kohe üldse mitte. Kogu aeg oli selline tunne, et keegi jälgib.. Ei ole minul eales olnud midagi sellist, kui ma magama hakkan minema. Pimedas toas. Küll olen ma ette kujutanud neid Samarasid ja mootorsaemõrvareid, aga eilne oli midagi absoluutselt teistsugust…
Vanem poeg magas enda voodis, noorem siis minu ja mehe vahel. No tunnen ühtäkki, et keegi nagu astuks teki peale.. Tõstsin teki üles ja poja jalad need olla ei saanud, sest ta jalad ei ulatunudki sinnani.. Mis see siis oli? Ma ei oska sellele vastata.. võibolla olin ise nii hirmul, et kujutasin seda ette.
Ühesõnaga, ilmselt täna sätis end valges juba magama.. See oli päris õudne tunne, aga lõpuks mu silmad olid lahtipassimisest nii väsinud, et ma jäin magama.. isegi ei mäleta täna, kuidas see täpsemalt juhtus. Ma tean, et ma olin koguaeg seljaga magamistoa ukse poole ja lihtsalt iga sekundi järel vaatasin üle õla sinna, ega kedagi seal ei ole.. aga koguaeg oli tunne, et keegi jälgib mind. Samas, juhtusin ma eile vaatama paranormaalset videot, mis Mallukas jagas. Ehk sellest mingi alateadvuse stuff 😀
Hirmul on suured silmad! 🙂
Kas koguaeg nagu sünnist saati väike poiss teie voodis? Miks?