detsember

Algas see kauaoodatud jõulukuu. Kuu, millal hakkavad käima päkapikud. Kuu, millal on minu ja minu vanema poja sünnipäevad. Kuu, millal läheb aastas kõige rohkem raha igasugustele jõulukinkidele, sünnipäevadele- ka mitmel tuttaval just detsembris sünnipäevad. 

Eelkõige on see kuu rahu aeg, pooleli jäänud asjade lõpetamise aeg, sest jaanuar toob meile uue aasta ja uued tuuled, pere ja lähedaste aeg. 

Mul on koolis väga palju teha, kuid üsna mitmeid asju olen suutnud ka lõpuni viia. Näiteks sain ma 11 klassi füüsika esimese poolaasta kursuse tehtud ja seda mitte hindele 2. Samuti sain ma tehtud 10 klassi geograafia viimase kursuse, mis millegipärast eelmises koolis tegemata jäi. Kunstiajaloo viimase KT sain tehtud, seega on nüüd mul veel vaja muuseumit külastada ja kursusehinde saabki välja panna. Muusikaajaloos lähen viimast tööd vastama ja kursus saabki läbi. Matemaatikas vaja kursuse lõputöö ära teha ning sellegi kursusega on ühel pool. Kokkuvõttes, teha on paljugi ning detsember ongi minu jaoks see kuu, kus ma tahan kooliasjadega ühele poole saada, et saaks jõuluvaheaega nautida ning aastavahetust rõõmsalt vastu võtta. Kooliga on kõik hästi- õpetajad on vastutulelikud, järelvastamisgraafik paindlik. Mul on ainult head kogemused. 

Minu poegadel hakkasid eilsest käima päkapikud. Päkapikud võiksid terve aasta läbi käia, sest nad tõusevad hommikuti nii ludinal üles, et selle üle on mul ainult hea meel. Väike probleem on hommikuti advendikalendritega. Nemad ei mõista, miks nad ei või kõike ära süüa ja iga päev uue advendikalendri saada. Ehk iga hommik seletan ma ühte ja sama asja nii osavalt, et ma hakkan ise ka uskuma juba. 
Kõik on nagu väga hästi. Välja arvata see, et ma ei ole suutnud veel tööd leida. Võtan üldse kõike hetkel palju rahulikumalt ja chillimalt. Ei rabele nii palju ja ei kipu asju üle mõtlema. Blogimist võtan samuti natuke rahulikumalt. 

Tulemas on laste jõulupoed. Vanema poja omast saame perega osa võtta. Pisema omast mitte, sest kui vanemad kohal on, siis ilmselgelt istuksid need kõik sõime lapsed emmede-isside süles ja kogu pidu kestakski emmede-isside küljes rippudes. 

Meil erilisi plaane tehtud pole. Väike mõte on, et jõuluõhtul läheme minu vanemate juurde maale. Siin linnas pole minu jaoks miskit erilist teha. Enne muidugi tahame käia Tallinna jõuluturul ära. Eelmine aasta käisime jõuluvana juures seal. Vanem poeg oli sellel ajal maal minu vanemate juures ja pisem oli nii noor, et ei jaganud ääd ega mütsi. 

Käimas on blogi Facebooki lehel vahva mänguasjakasti loos. Üks õnnelik saab endale taolise mänguasjakasti, millest kirjutasin ma paar postitust tagasi. Mine vaata facebookis lähemalt!

Varsti tuleb blogisse video sirgendavast kammist. See peaks lähipäevil kohale jõudma. Ma üritan blogis rohkem olemas olla ja rohkem kirjutada. 

Kommentaarid

  1. Jane Almers says:

    Ilmselt kevadel, kui 11 klassi kursustega enam vähem ühel pool. Jätsin pooleli, sest gümnaasiumile kulub tohutult palju aega ja otsustasin, et 11. klassi lõpetamine on nendest kahest koolist mulle hetkel olulisem ning oleks end üle koormanud, käies autokoolis, tegeledes lastega ja õppides veel gümnaasiumis. Hetkel tunnen, et suudan end jagada kooli ja pere vahelt, kuid autokool oleks juba liiast. Ma pole lõplikult alla andnud ja kavatsen autokooli jätkata kevadel, nagu ma juba ütlesin. 🙂

  2. Jane Almers says:

    Oi, peakski korra veel jagama kuskil sotsiaalmeedias seda, sest nii vähe küsimusi tuli. Võiks neid küsimusi rohkem olla, siis huvitavam videot ka teha 🙂

  3. Anonüümne says:

    Ja ise tahtsid veel tööle kahe kooli kõrvalt minna? Kevadel jh veel viimane aeg jätkata, mudu ununeb k6ik ära ning seega m6ttetu raha raiskamine.
    Raha ju laste pealt tuleb veidi üle saja ning su poiss ju ka väga palju ei teeni. 🙁

  4. Jane Almers says:

    Sinu katse mind endast välja viia ja panna mind rääkima, palju ma raha saan ja palju mu mees teenib? Sa pole mingi eriline nähtus, sinu suguseid terve ilm täis, seega mõtle midagi originaalsemat välja, kui et solvang “ma tean kõike, aga sa oled rott ja loll” stiilis. 😀

  5. Anonüümne says:

    Sa ei saa ju millegagi hakkama oligi arvata ju, või ei andnud end õpsile kätte või õpsil ei läind su peale kõvaks ja milleks sulle auto? Sul ple rahagi ju, mis rahade eest omale auto ostad

  6. Anonüümne says:

    Ma ju tean et sa rott, lapsed sul pidevalt mustad ja haisevad, kas nad pesevad kaa ennast ja ega sa tasuta riietega oma iluvigu ei peida, kui tahad neid peita, kanna burkat, ja keegi ei pea su inetut lõusta nägema, nii on meile kõigile parem, siis ei saa inimesed sind nähes südamerabandust ja kõik läheb hästi

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Miks inimesed lasevad endale pahasti öelda???

Ma eile tegin instagramis üle pika aja jälle seda Q&A. Eelmisel korral olid inimesed (või [...]

Kuidas suhtes kõik nii iseenesest mõistetav ikka on

Ma pean selle lõpuks “kaelast” ära kirjutama, muidu tuleb uus elu ja mälu peale ja [...]

14 ja 2

Eile ja täna on olnud üsna tähtsad päevad meie peres. Eile täitus minu ja abikaasa [...]

2 Comments

See on nüüd läbi!

Aeg on asjad pakkida ja need lõplikult kodust välja visata/põlema panna, sest kool on nüüd [...]

1 Comments

Kas nutivaba suvi on tõesti võimalik?

Suvepuhkus algaaaas! Tegelikult juba mõned päevad tagasi. Suvepuhkus sellesmõttes, et suurematel on ka kool nüüd [...]

1 Comments

Kuidas ma endale kodus ise iluoppi tegin

Mul tekkis selle pealkirjaga kohe oma peas väike video, kuidas ma ennast kuskil köögi laual [...]

Kuidas kõik nüüd läbi saab

No tere! Pole mina jälle siia mõnda aega jõudnud ning aegajalt taban end mõttelt, et [...]

8 Comments

Kuidas lapsed ei taha enam üldse õues käia

Ma tegelikult mõistan seda, et maailm muutub, uueneb ja areneb aina edasi ning nutiseadmed on [...]

Kuidas mu lapsed edaspidi põrandal peavad sööma

Ma otsustasin meie köögist laua ja toolid välja visata. Jah, kuulsite, st lugesite õigesti. Ei [...]