Mina ei saa aru, kuidas tänapäeval need koeraomanikud nii nahaalsed on. Lihtsalt käivad oma koeraga jalutamas ja jätavad junnid maha. Siin elades ma õnneks ei ole kohanud ühtegi sellist inimest, kes teiste nähes jätabki oma koera sita koristamata, aga see-eest on siin metsikus koguses koerajunne igalpool.
Lasnamäel elades oli see üsna tavaline vaatepilt – omanik jalutas koera, koer sittus ja omanik ei koristanudki seda ära vaid jalutas edasi. Ma tundsin end lausa veidrikuna seal nende kõrval, sest ma kraapisin isegi vedelal kujul väljaheite murult kotti. 😀 Aga jah, seal oligi see vägagi normaalne – jätta koera väljaheide maha.
Täna käisin Tommiga väljas, tavalisel pissi-kaka tiirul. Ta otsustas oma häda muru sisse teha ja kui ma sinna astusin, pidin äärepealt käpuli käima, sest juhuslikult jäi kellegi sitt mulle talla alla. Ma märkasin vahetult enne muru sisse astumist ka selliseid pirukaid seal läheduses ja proovisin ikka neid vältida, aga no ju siis on mõned nii muru sees peidus, et raske märgata. Jep, ise peab ka vaatama, kuhu astun, aga elame ju siiski vabal maal, mitte miiniväljal, kus iga samm peab olema planeeritud ja läbikaalutud. Või mis?
Mu meelest on lemmiklooma pidamise juures tema väljaheidete koristamine see kõige lihtsam ülesanne. Ok, egas ma ise ka kõige eeskujulikum junnikorjaja ei ole – üks kord Tallinnas käisin koeraga õhtul hilja jalutamas ja kuna koht oli üsna hämar, ei suutnud ma ta väljaheidet üles leida. Oma 20 minutit käisin seal taskulambiga ringi ja no ei leidnud. Jätsin selle sinnapaika. Süda hiljem valutas küll. 😀
Mind ajab see lihtsalt hetkel nii marru. Ma ei mõista, kuidas inimesed nii elementaarsest asjast kõrvale vaatavad. Enda väljaheitele lasete ikka kodus vee peale või? Lõpurasedana pole just kõige toredam kellegi sita sees liugu lasta.
Koristan alati koera järgi, isegi kui koeral k6ht lahti on yritan nii palju kokku kraapida kui v6imalik 🙂
Ma pole kyll mingi kakapolitseinik, aga kui näen, et ei korista enda lemmiklooma järgi, siis kysin kes tema järgi koristab? See on alati toiminud, yhekorra olen ka pidanud kakakoti ulatama, et tiinekas oma koera järgi koristaks.
Mahajäetud väljaheitest ongi minu meelest veel hullemad need inimesed, kes arvavad, et selles pole midagi imeliku. Nad arvavad, et imelik on hoopis see (antud juhul mina siis :D), kes sellist teguviisi veidraks peab. 😀
Tuttav tegi kunagi ühea hea lükke. Neil oli naaber kel oli ka koer ning käis oma koeraga maja ümber jalutamas ning junne ära ei koristanud. Korra juhtus siis samal ajal oma koera jalutama, kui tema naaber. Teadlikult kohe ei läinud kusagil kaugemal vaid jälgis siis hoolega kas naaber korjab oma koera junni ülesse või mitte. Kui nägi, et ei korjanud siis läks naabri juurde ning andis talle kilekoti lausega: aa teil jäi kott maha, ma siis annan teile ühe. Peale seda oli tollel naabril alati kilekot kaasas olnud 🙂 Kui ise veel koera omanik olin siis ka alati koristasin koera järel ära. Siin väikses maakohas olin ainuke, kes koristas oma koera järel. Ja kuidas ma vihkan neid koera junne. Õudne! Oleksin end keset talve vigaseks kukkunud ühe hiigel junni pärast mis oli keset teed lastud ja ära külmunud ning kerge väike lumekiht peale sadanud. Oli veel lapski süles ja tormasime bussile. Õnneks ei kukkunud end sitaseks vaid lumesisse ja napilt äärekivist mööda. Kõnniteel kõndides mis viib parki tuleb sisuliselt kõndida ainult keset teed sest tee asfaldist ääred on täis situtud.
Mina tunnistan, et ei korja koera järgi. Ups ? Aga elan ka maakohas ja ikka jälgin, et koer ei laseks kuhugi keset muruplatsi. Talle endale muidugi meeldib kuskil kõrge heina vahel oma häda teha ja ma kahtlen, et keegi sinna sisse astub.
Koertest ma ei tea, aga jumala vihale ajavad need kassiomanikud, kes oma kasse südamerahuga välja jalutama lasevad. Jube tore on vaadata, kui tuleb kass, kaelarihm kaelas, teeb häda lasteaia liivakasti ja kõnnib minema. Nagu whaat ??
Mismõttes TÄNAPÄEVA koeraomanikud on nii nahhaalsed? Vanasti koeraomanikud korjasid või? 😀
Jah, kunagi koristasid loomaomanikud enda lemmikloomade järgi tunduvalt rohkem – vähemalt selles kohas, kus ma elasin. 🙂