Esimene ultraheli ja laste reaktsioon
okt.
Kõige pealt SUUUUUUR AITÄH teile kõigile ilusate ja armsate soovide eest, nende kirjade eest… Mul jooksis eile blogi Facebooki ja isiklik postkast korraks nii kokku, või tähendab mu telefon, et ma ei saanud asjadele mingi 15 minta ligi. Päris ausalt mu süda täitus nii suure rõõmuga lugedes teie kõiki kommentaare ja kirju! ❤️
Kõik algabki uuesti algusest ja ma luban, et sellel korral teid oma kõhupiltidega ei lämmata. 😀
Ma tahtsin aga kirjutada kohe esimesest ultrahelist. See toimus 12.09. Ütlen kohe ära, et rasedustesti tegin augusti lõpus, 12.09ks sain aja ning ma ise arvutasin, et rasedust ei saa väga palju olla. Vähem kui 12 nädalat.
Enne ultraheli käisin naistearsti kabinetist läbi, istusin pukki, võeti proovid ja ajasime veidi juttu. Seejärel saatis ta mind ultrahelisse.
Kõndisin kabineti ukse taha, ootasin veidi ja kutsuti sisse. Võtsin püksid jalast ja seisin seal arsti kõrval, tutt paljas, kui ta mind veidra pilguga vaatas ja ütles, et pükse pole vaja ära võtta. Ok. Piinlik. 😀
Heitsin selili voodi peale ning silmasin ainiti ekraani üleval nurgas. Ootasin sealt mingit täppi või midagi, sest ise arvutasin oma raseduse väiksemaks. Seejärel nägin aga täiesti valmis last, väliselt valmis, ma mõtlen… Küsisin arstilt, et miks ta nii lapse moodi välja näeb? Piinlik vol 2. Selgus, et rasedust juba üle 12 nädala ja kui ta ütles, et beebi on väga aktiivne, oli mul selle üle ainult hea meel. Egas midagi erilist rohkem ei öeldud. Ma läksin tegelikult sinna sellepärast, et mul tekkis ootamatu verejooks ja seda kohe lahmas, aga selgus, et rasedusega oli kõik täiesti okei. 🙂
Saime selle pisikese esimese pildikese ja olime lihtsalt rõõmsad. 17.10 on uus ämmaemanda aeg ning siis pidi ta mulle järgmise uh aja panena. Ega ma ei loodagi veel teada saada lapse sugu, sest nii palju, kui inimesed rääkinud on, siis Paides vist öeldakse seda alles raseduse lõpu poole.
Poistele näitasin ka kodus, et vaadake, me kõik saame väikese beebi. Nad olid nii vaimustuses sellest. Ma ütlesin neile, et kellelegi rääkida ei tohi ja nii nad tulid iga jumala päev lasteaiast koju ja teatasid uhkelt, et “täna nad kellelegi ei rääkinud, et emme beebi saab”.
Eile, kui ma uudise teatavaks tegin, ütlesin neile, et nüüd võib rääkida. Hendrik hakkas kohe pärima, et kas ta homme kasvatajatele võib rääkida. Ma vastasin jaatavalt. Kas me sõpradele võime rääkida? Aga Madele (vanaemale)? Jaa-jaa-jaa!
Hendrik on millegipärast jumala kindel, et tuleb tüdruk ja nimeks pakkus ta Elda. Raimond see-eest soovib lihtsalt, et tuleks samasugune nagu Kristofer. 😀
Nad mõlemad on nii õhinal, arutlesid, kas tuleb samasugune beebi nagu Kristofer, st nunnu ja armas ja jagasid juba, kes saab Kristoferi endale ja kes uue beebi. Nagu Kristofer jääkski beebiks. Raimond ütles Hendrikule hästi: “Siis meil mõlemal on üks beebi!”
Praegu nad niigi võitlevad, kes saab puhta mähkme tuua (kakase mähkme äraviimise pärast ei võitle nad millegipärast kunagi), kes saab juua anda, kes tahab rohelisi sokke talle jalga panna, kes siniseid, kes saab hommikul vankrit lasteaeda lükata, kes saab õhtul lasteaiast koju vankriga sõita ja siis ma pean leidma lahendusi, mis sobivad mõlemale. 😀
Palju palju õnne!!
Nüüd vist enam kuklavoldi ultraheli Paides ei tehta, saadetakse Tartusse ja Tartus on lootust üldiselt KV ultrahelis juba eeldatav lapse sugu teada saada.
Seda ma ei teadnudki, ämmaemand ütles, et 17.10 paneb ultrahelisse aja, eks näis, kus see siis toimub ?
Kuklavolti saab mõõta ju hiljemalt 13+6, kuna see volt lihtsalt lapse kasvades kaob ära ja nii hilja seda enam mõõta polegi võimalik? Pigem pannakse siis juba LA aeg.
Väga võimalik jah 🙂
Palju õnne! Ma väga harva kommenteerin, aga loen alati blogi ja kui Sa mingi päev kirjutasid, et neljas oleks ok, siis ma mõtlesin küll, et ju siis varsti tuleb. Väga vahva, et kahel viimasel ka väike vanusevahe. Ja lapsed Teil ülinunnud ja tublid, miks mitte siis rohkem, kui nii hästi välja kukuvad ?
Hei, kirjutasid et kõisid arstil kuna sul oli verejooks, millest see oli siis? Kas tuli palju ja kaua tuli? Endal lihtsalt juba nädal aega rasedusega veritsenud ja arstid ütlevad et kõik korras, aga muretsema ajab ikka
Hei! Mingi kolm päeva ja ikka hullult palju. Ma arvasin ka kohe, et raudselt rasedus katkenud, aga tegelikult ei olnud. Naistearst ütles, et veritsus ei pruugi alati raseduse katkemist tähendama, aga loomulikult, kui oled rase ja hakkab veritsema, tuleb haiglasse pöörduda. Mul oli mingi limaskest katki läinud ja sellest ka veritsus. 🙂
Kas kõht muidu valutas ka?
Kas oli hele või tume veri, endal palju ei tule, ainult määrib. Olen juba 3 korda emos käinud, aga mure on nii suur ?
Pigem heledam veri, ja menstruatsiooni valu oli ainult. 🙂
Palju õnne, nii tore!
Ma arvan, et sulle kuklavoldi uuringut/Oscarit ei tehtagi, sest liiga hilja. Seda saab vaid 13ndl teha, nii mu ämmakas ütles.
Mina noore-rohelisena kunagi ammu sain esimesele rasedusele jälile alles siis kui laps juba liigutas! Seetõttu, et mul päevad olid väga ebaregulaarsed ( oli täitsa tavaline, et 4k päevi polnud) ja kuna raseduse ajal esines veritsust ( siis ei teadnud,et rase) siis ei osanud isegi kahtlustada sest mingeid tunnuseid polnud 🙂
Muretut ootamist sulle, naudi seda täiega! Võõraste juttudest ära hooli ega nemad su lapsi ei kasvata!