Määratlemata

esimesed lasteaiapäevad on möödas ehk mul oli õigus

No nii, mäletate ma rääkisin üleeile (oli vist?) kui rõõmsalt Raimond lasteaeda läks ja isegi tagasi ei vaadanud, kuid samas olin ma kindel, et teine päev nii ludinalt ei lähe? Jah, mul oli õigus. Jumal tänatud, et ma olin end selleks ette valmistanud. Teisel päeval kõndisime lasteaeda, kõik oli rõõmus ja tore. Lasteaias võtsime üleriided garderoobis ära ja panime toariided selga.. ja kui oli aeg laps ukse vahelt rühma lükata, tormas Raimond minu juurde tagasi, hakkas nutma ja tegi oma armsat nägu, mida ta nuttes teeb, kui ta tahab, et emme teda kallistaks ja et emmel temast kahju hakkaks. Õu gaad, mul oli selline tunne, et panen ta kiirelt riidesse ja võtan oma sipsiku endaga koju kaasa. Aga ei, ma olen juba aastatega õppinud, kuidas südant mitte üles soojendada, kui lapsed oma kutsikasilmi teevad või nutma puhkevad. 

Eks tuleb külma südamega laps lihtsalt kasvataja hoolde jätta ja kõik. Esimesel päeval oli ta lasteaias kella 10ni. Teisel päeval 11ni ja täna on ta seal 12ni. Esimesel päeval pissis ta püksi korra, ilmselt sellepärast, et võõras keskkond ja võõrad inimesed ümberringi. Ei osanud või julgenud märku anda, et tahab pissile. 

Teisel päeval käis Raimond ilusti potil, hommikusööki ei söönud, kuid vitamiinipausi ajal näksis kapsast ja käisid nad ka õues. Ma jälgisin kaugemalt Raimondit juba. Seisis kasvataja ligidal ja vaatas, mida teised lapsed teevad. Ilmselt veel häbeneb. Teised ju juba septembri algusest lasteaias, tema aga oli teist päeva, täiesti mõistetav. Ja õues nad ei jõudnudki eriti olla, kui ma pidin juba järele minema. 

Täna ehk kolmandal päeval on Raimond just nii kaua lasteaias, kuni neil tuleb tuppaminemise aeg. Homme on ta juba lasteaias nii kaua, et sööb ka lõunasööki. Täna hommikul oli see lasteaeda minek veidi tormilisem, kui eile ja üleeile. Raimond lausa viskas ennast pikali ja hakkas veel rohkem nutma, kui eile. 

Ja mis kõige naljakam, on see, et Hendrik tahab iga hommik Raimondi rühma minna. Järsku on talle meelde tulnud, kui kallis ja armas venna talle on. Ühel hommikul rääkisime Hendrikuga pikalt ja laialt.

Hendrik kodus pidevalt kiusab Raimondit. Tirib mänguasju ära, kipub teda lükkama ja isegi lööma. Mitte muidugi tugevalt, aga.. noh, teate küll laste omavahelisi tõukamisi ja löömisi ju. Ma annan küll endast kõik, et nad normaalselt läbi saaksid ja üksteist hoiaksid, aga nad kipuvad minu meeldetuletusi ja püüdmisi vahel unustama. 

Ja siis me rääkisime Hendrikuga, et kodus ta kiusab vennat, ei luba tal oma mänguasjadega mängida ja hommikuti nutab, kui ei saa Raimondiga ühte rühma minna. Miks see nii on? Tuleb välja, et Hendrik arvab, et kuna Raimond ka lasteaias nüüd käib, siis nad on ju ühes supis. Koos. See üks supp ja jama on siis lasteaias käimine. 😀

Esimesel lasteaiapäeval koju tulles 🙂

Kolmandal lasteaiahommikul kodus sättides 🙂

4 thoughts on “esimesed lasteaiapäevad on möödas ehk mul oli õigus”

  1. Mul on alati kahju olnud nendest lastest, kes nii varakult lasteaeda topitakse. Võiks ju kolm aastat ikka kodus olla aga samas aru saadav kui rahaliselt ei ole võimalik 😉 Muidu viiimane pilt täiiiega nunnu! 🙂

  2. Pildid on tõsiselt armsad ja no vahvad sellid sul ikka 😉
    Mul kaks plikat ja kui pisema aeda panin, siis jumala eest ei tohtinud oma vanemat õde kuskil lasteaia mänguväljakul või kus iganes näha, ta jooksis õe juurde ja kasvatajatel oli tükk tegu, et neid oma vahel lahutada ja iga üks oma rühma saaks.
    Edu teile 😉

  3. No mõtle, mis siis veel vene ajal tehti. Mu ämm oli kunagi kasvataja ja ütleb mulle siiani, kui hästi meil, tänapäeva vanematel on läinud, et saab poolteist aastat kodus olla. Nõuka ajal ei saanud niisugusest asjast unistadagi, 3 kuud kodus ja pärast seda tööle, lapsed kas hoidu või lapsehoidjad/vanaemad. Endalgi tuleb see tee ette võtta, noorem läheb ka pooleteise aastaselt hoidu, midagi teha pole. Edu Teile sinna 🙂 Mul Vanem poiss oli kaks ja veits pealegi kui viisin lasteaeda, kuu aega käisime nii, et pidin igakord lõunasöögiks kohale minema, sest muidu poiss ei söönud, mis oli mulle uskumatu,sest ükskõik kus võõras kohas olime, polnud tal iial söömisega probleeme. Võtsime siis ära kuna kasvatajate arvates polnud valmis. Nüüd on vanust peale tulnud, lasteaias tagasi ja totaalselt teine laps, saab aru, et emme peab tööl olema, venna läheb teisse kohta jne ja sööb ka. Laps lihtsalt vajas aega ja natuke mõtlemist, selle asja üle 🙂

Vasta Regina Kristal-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga