hommikused üllatused

Eilsed närvilised olemised, mustad sündmused ja üldse need negatiivsed emotsioonid olid täna hommikul justkui ära pühitud. Sain eile nii palju targemaks, et ümbritsevaid inimesi peaks rohkem ükskõiksemalt võtma ja iga asi võib olla vabalt “nali” teiste inimeste arust. Jättes eile mõned inimesed minevikku, tundsin, kuidas pesin endalt nagu mingi mustuse maha. Tõsiselt kergem hakkas. 

Täna hommikul aga oli minu postkastides kaks üllatust. Facebookis lugesin hommikul, et olen võitnud endale ripsmepikenduste paigalduse ning kingikoti. Mul on ripsmepikendused elus üks kord olnud ja need olid ka paar päeva, sest öösel magades läksid nad untsu ja ma polnud lihtsalt edasi nõus olema nagu kokkukleebitud ripsmetega.. inimene. Nüüd aga oleks täitsa huvitav ja uus kogemus lasta nad uuesti panna. Ja tasuta. Siiani pole ma raatsinud oma raha selle peale nii öelda kulutada.

Teine üllatus oli veel suurem ja tegi tuju veel veel veel paremaks. Palju paremaks. Läksin oma e-maile vaatama ning nägin paljutõotava pealkirjaga e-maili. Et ikka kindel olla, võtsin kirja lahti ja seal see oli… Ma võitsin Pärnu Villa Wessetis lühipuhkuse kahele. Õujeaaa! Seda mul vaja oligi. Just eelmise nädalal mõtlesime mehega, et tahaks kahekesi kuskile minna. Siiani oleme ju nagu üksteise vangid olnud ja hoiame siin korteris teineteist luku taga, nagu kurjad keeled armastavad rääkida. Võiks siis mujal vangis olla.. koos.. nagu kongikaaslased. 😀 

Igatahes, uurisin ma seda kohta. Mere ääres ja puha. Mitte küll täiesti mere ääres, aga pikk maa sinnani ei ole. Ilus villa. Veel ilusam sisu. Oeh, ma juba kujutan end ette seal rõdul või voodis või mereääres käsikäes (loe käeraudades) jalutamas mehega. Ma vajan seda puhkust. Siit Tallinnast eemal, kus mul ei ole ühtegi positiivset mälestust, peale selle, et mu teine poeg siin sündis. Mitte miskit, mis mulle selle linna juures siin meeldib, aga olude sunnil pean ma siin vastu pidama. 

Ma pole Pärnus käinud üle kahe aasta. See lühipuhkus saaks tore olema kindlasti. Aga ma nüüd lippan asju ajama, sest selle tarbeks on vaja lapsed kellegi hooliva inimese juurde toimetada.. ehk saavad mul vanemad siinkohal abikäe ulatada, sest Vändra ei ole Pärnust just väga kaugel. E-maile tuleb saata, et tuba broneerida jne jne.. Ohjah. Ma olen täna eriti õnnelik. Kallid-paid.

Kommentaarid

  1. Anonüümne says:

    Olen ka Villa Wessetis käinud, sest seal olid sugulasel pulmad ning olen samuti puhkamas käinud. Võin öelda, et vot on täpselt mere ääres! Ja üli mõnus koht, puhake täiega 🙂

  2. Anonüümne says:

    Appi sa oled nagu väike laps… nagu poleks kunagi varem spa-s/hotellis käinud. Kus sa reisidel maganud oled? Ja miks te siis Tallinnas midagi toredat ja meeldejäävat ei tee?

  3. Jane Almers says:

    Ma olen ainult Kalev Spas käinud ja seda ka 3 tundi ning ujulas selle aja veetnud. Reisidel? Pole reisidel käinudki. 😀 Kes ütles, et me Tallinnas midagi toredat ja meeldejäävat ei tee? Oleme teinud küll- restoranides käinud, kinos käinud, loomaaias käinud, ujumas käinud jne. Lihtsalt see lühipuhkus Pärnus on selle kõige kõrval megalahe.

  4. Anonüümne says:

    No kui kibestunud saab inimene olla? nagu väike laps sa ütled ? Issand kas sa ise ei oleks õnnelik , kui lambist võidad sellise asja? Mina küll oleks, ja kindlasti näitaks seda samamoodi välja .Isegi tagasihoidlikult on siin öeldud seda..Jeeeeeeesus ma ütlen noh

  5. Eveliis says:

    Ma olen käinud n+1 hotellis ja spaas, AGA…kui ma võidaks, siis oleks ka rõõmus ja elevil nagu väike laps. Mis selles halba on? Jumal hoidku, inimesed ei tohi enam isegi rõõmu väljendada. Tõesti, no kui kibestunud peab olema

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Kuidas me lastega puhkamas käisime

Ma tean, et kasutada sõnu nagu “lapsed” ja “puhkus” ühes lauses kõlab väga vastuoluliselt, sest [...]

Kas ainult vaesed šoppavad kaltsukates?

Mul pole kunagi kaltsukate/kirbukate, nüüd siis uuema ajastu viisakama väljendi – taaskasutuspoodide vastu allergiat olnud. [...]

2 kommentaari

Hommikused mõtisklused….

Esmaspäev. Kuum kohvi. Päike paitab ühte näopoolt. Istun rahus ja vaikuses elutoas oma uuel mõnusal [...]

5 kommentaari

Kuidas lapsed ei peaks ennast kõigi ees alasti võtma

Ma olen viimaste aastate jooksul hästi palju hakanud mõtlema selle peale, kui oluline on just [...]

19 kommentaari

Jälle uus diivan??! Ehk, kuidas minust äärepealt oleks närvar saanud

Meil on uus diivan. Ja loomulikult olen ka juba etteheiteid saanud, et mis mõttes, jälle [...]

5 kommentaari

Mida nendele lasteaialastele siis selga panna?

Peagi kuue lapse emana mõtlesin jagada soovitusi, mida ühele lapsele sinna lasteaeda siis vaja on. [...]

6 kommentaari

“Kuidas lapsed ikka täiega ootavad kooli”

Ülehomme on esimene september, mis tähendab, et algab uus kooliaasta. Ma kindlasti ei kuulu sinna [...]

8 kommentaari

Kuidas…

Ma ärkasin täna umbes poole kuue ajal selle peale, et keegi sikutas mu juukseid väga [...]

5 kommentaari

Kuidas see ikka on nii julm, et igal lapsel pole oma tuba

Ma olen nende nelja aasta jooksul, mil majas oleme elanud, ikka väga palju etteheiteid saanud [...]

4 kommentaari