hommikused üllatused

Eilsed närvilised olemised, mustad sündmused ja üldse need negatiivsed emotsioonid olid täna hommikul justkui ära pühitud. Sain eile nii palju targemaks, et ümbritsevaid inimesi peaks rohkem ükskõiksemalt võtma ja iga asi võib olla vabalt “nali” teiste inimeste arust. Jättes eile mõned inimesed minevikku, tundsin, kuidas pesin endalt nagu mingi mustuse maha. Tõsiselt kergem hakkas. 

Täna hommikul aga oli minu postkastides kaks üllatust. Facebookis lugesin hommikul, et olen võitnud endale ripsmepikenduste paigalduse ning kingikoti. Mul on ripsmepikendused elus üks kord olnud ja need olid ka paar päeva, sest öösel magades läksid nad untsu ja ma polnud lihtsalt edasi nõus olema nagu kokkukleebitud ripsmetega.. inimene. Nüüd aga oleks täitsa huvitav ja uus kogemus lasta nad uuesti panna. Ja tasuta. Siiani pole ma raatsinud oma raha selle peale nii öelda kulutada.

Teine üllatus oli veel suurem ja tegi tuju veel veel veel paremaks. Palju paremaks. Läksin oma e-maile vaatama ning nägin paljutõotava pealkirjaga e-maili. Et ikka kindel olla, võtsin kirja lahti ja seal see oli… Ma võitsin Pärnu Villa Wessetis lühipuhkuse kahele. Õujeaaa! Seda mul vaja oligi. Just eelmise nädalal mõtlesime mehega, et tahaks kahekesi kuskile minna. Siiani oleme ju nagu üksteise vangid olnud ja hoiame siin korteris teineteist luku taga, nagu kurjad keeled armastavad rääkida. Võiks siis mujal vangis olla.. koos.. nagu kongikaaslased. 😀 

Igatahes, uurisin ma seda kohta. Mere ääres ja puha. Mitte küll täiesti mere ääres, aga pikk maa sinnani ei ole. Ilus villa. Veel ilusam sisu. Oeh, ma juba kujutan end ette seal rõdul või voodis või mereääres käsikäes (loe käeraudades) jalutamas mehega. Ma vajan seda puhkust. Siit Tallinnast eemal, kus mul ei ole ühtegi positiivset mälestust, peale selle, et mu teine poeg siin sündis. Mitte miskit, mis mulle selle linna juures siin meeldib, aga olude sunnil pean ma siin vastu pidama. 

Ma pole Pärnus käinud üle kahe aasta. See lühipuhkus saaks tore olema kindlasti. Aga ma nüüd lippan asju ajama, sest selle tarbeks on vaja lapsed kellegi hooliva inimese juurde toimetada.. ehk saavad mul vanemad siinkohal abikäe ulatada, sest Vändra ei ole Pärnust just väga kaugel. E-maile tuleb saata, et tuba broneerida jne jne.. Ohjah. Ma olen täna eriti õnnelik. Kallid-paid.

Kommentaarid

  1. Anonüümne says:

    Olen ka Villa Wessetis käinud, sest seal olid sugulasel pulmad ning olen samuti puhkamas käinud. Võin öelda, et vot on täpselt mere ääres! Ja üli mõnus koht, puhake täiega 🙂

  2. Anonüümne says:

    Appi sa oled nagu väike laps… nagu poleks kunagi varem spa-s/hotellis käinud. Kus sa reisidel maganud oled? Ja miks te siis Tallinnas midagi toredat ja meeldejäävat ei tee?

  3. Jane Almers says:

    Ma olen ainult Kalev Spas käinud ja seda ka 3 tundi ning ujulas selle aja veetnud. Reisidel? Pole reisidel käinudki. 😀 Kes ütles, et me Tallinnas midagi toredat ja meeldejäävat ei tee? Oleme teinud küll- restoranides käinud, kinos käinud, loomaaias käinud, ujumas käinud jne. Lihtsalt see lühipuhkus Pärnus on selle kõige kõrval megalahe.

  4. Anonüümne says:

    No kui kibestunud saab inimene olla? nagu väike laps sa ütled ? Issand kas sa ise ei oleks õnnelik , kui lambist võidad sellise asja? Mina küll oleks, ja kindlasti näitaks seda samamoodi välja .Isegi tagasihoidlikult on siin öeldud seda..Jeeeeeeesus ma ütlen noh

  5. Eveliis says:

    Ma olen käinud n+1 hotellis ja spaas, AGA…kui ma võidaks, siis oleks ka rõõmus ja elevil nagu väike laps. Mis selles halba on? Jumal hoidku, inimesed ei tohi enam isegi rõõmu väljendada. Tõesti, no kui kibestunud peab olema

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Millest mitte keegi ei räägi sulle…

Kell on 03.01. Vaatame siin Oliveriga tõtt ja mul tiksub hingel üks teema, millest hakkasin [...]

15 kommentaari

Kuidas minust kuue lapse emme sai

Tegelt ikka veidi on ebareaalne mõelda, et MUL ON KUUS LAST! Nagu… ma poleks elus [...]

10 kommentaari

Kuidas ma oma keha tagasi igatsen

Facebook viskas mulle mälestuse aastatagusest ajast ette: Ja ma hakkasin mõtlema kohe kahele asjale, mida [...]

Kuidas me end siin haiglasse pakime

Uhh! Korralik ärevus on sees. Juba loetud päevad ja minust saab kuue lapse emme! Seekord [...]

6 kommentaari

Kuidas ma siin nüüd tuhande euroga põrandat puhastan

Mulle või mis mulle, meile toodi eile koju uus abiline – Hizero põrandapuhastaja. Ega endal [...]

Uus aasta, keiser ja muud mõtted

No hei! Aasta on uus. 2025. Eelmine aasta oli ju ka tore – omade tõusude [...]

5 kommentaari

Kuidas sellel nutiajastul laste silmi kaitsta

Kui mu lapsed ei käiks kodust 20km kaugusel koolis, siis neil suure tõenäosusega telefone ka [...]

1 kommentaar

Kuidas järgmine lõpp jälle lähedal on

No tsauu! Mina pole jälle siia mõnda aega jõudnud ja kui ma nüüd sellele blogimisele [...]

10 kommentaari

Kuidas dinosaurused meile koju said

Okei, ma vist hakkan remondiblogi pidama. 😅 Nali! Seda peaks Geit tegema, sest mina ja [...]