Igavene noorus aka miks mul nii noorelt nii palju lapsi on

Sponsoreeritud

Ma ei tea, mu meelest on üsna imelik küsida teiselt, miks tal lapsed on. Või miks tal nii noorelt nii mitu last on. Ma tunnen, nagu ma oleksin 15 ja juba sünnitanud terve jalkameeskonna.

Minult küsitakse seda üpris tihti ja enamus ikka siin blogis, kiisumiisu@hot.ee või olenanonüümne@mail.ee taoliste meilide alt, aga täna lisasin insta storysse võimaluse küsida küsimusi, ja neid tuli päris palju. Üks nendest just sama küsimus. Miks sul on nii noorelt nii palju lapsi? Ma tahaks küsida, kas ma kunagi vanemaks ka jään?

Sain esimese lapse 18. aastaselt – issand, nii noorelt juba laps.

Sain teise lapse 20. aastaselt – appi, juba kaks last nii noorelt!

23. aastaselt sünnitasin kolmanda lapse – jeerum, kolm last, aga ise niiii noor veel!

Ja täna olen 24-aastane, endiselt niiiiiii noor, nii mitme lapse ema. Inimesed ahhetavad ja ohhetavad.

Mu meelest pole kolm üldse palju. Ja mis on siis selles nii veidrat olla noor ema? Kaua kestab noorus? Mul on tunne, et mõne inimese silmis jään ma igavesti nooreks.

Kui mu lapsed kunagi omale lapsed saavad, on uued kommentaarid platsis:

Appi, nii noor ja juba lapselapsed. 😀 Ma kujutan seda juba vaimusilmas ette.

Aga ma ei saa üldse aru, miks see kedagi kottima peaks. Mind küll ei koti, kes kui noor on ja palju ta lapsi omab. Nagu why?

Nagu ma instas vastasin – 24 pole midagi nii noor ja miks? Ju siis ma olen elukutseline titevabrik. Milleks lapsi ikka saadakse? Sest tahetakse? 😀 Ma olen alati unistanud suurest perest, kuigi ei arvanud, et see mul kunagi olema saab.

Mulle meeldivad lapsed. Ma armastan lapsi. Mulle meeldib neid kasvatada, neid õpetada, neile endast kõik anda. Mulle meeldib nendega armastust jagada, neid hellitada, nendega koos mängida. Mulle meeldib elada pereelu. Tõsi, mulle meeldib vananeda koos lastega. Mul on hea mõelda, et ma ei ole selles ilmas üksinda. Kuni lõpuni on mu lapsed minu kõrval.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Kuidas me lastega puhkamas käisime

Ma tean, et kasutada sõnu nagu “lapsed” ja “puhkus” ühes lauses kõlab väga vastuoluliselt, sest [...]

Kas ainult vaesed šoppavad kaltsukates?

Mul pole kunagi kaltsukate/kirbukate, nüüd siis uuema ajastu viisakama väljendi – taaskasutuspoodide vastu allergiat olnud. [...]

2 kommentaari

Hommikused mõtisklused….

Esmaspäev. Kuum kohvi. Päike paitab ühte näopoolt. Istun rahus ja vaikuses elutoas oma uuel mõnusal [...]

5 kommentaari

Kuidas lapsed ei peaks ennast kõigi ees alasti võtma

Ma olen viimaste aastate jooksul hästi palju hakanud mõtlema selle peale, kui oluline on just [...]

19 kommentaari

Jälle uus diivan??! Ehk, kuidas minust äärepealt oleks närvar saanud

Meil on uus diivan. Ja loomulikult olen ka juba etteheiteid saanud, et mis mõttes, jälle [...]

5 kommentaari

Mida nendele lasteaialastele siis selga panna?

Peagi kuue lapse emana mõtlesin jagada soovitusi, mida ühele lapsele sinna lasteaeda siis vaja on. [...]

6 kommentaari

“Kuidas lapsed ikka täiega ootavad kooli”

Ülehomme on esimene september, mis tähendab, et algab uus kooliaasta. Ma kindlasti ei kuulu sinna [...]

8 kommentaari

Kuidas…

Ma ärkasin täna umbes poole kuue ajal selle peale, et keegi sikutas mu juukseid väga [...]

5 kommentaari

Kuidas see ikka on nii julm, et igal lapsel pole oma tuba

Ma olen nende nelja aasta jooksul, mil majas oleme elanud, ikka väga palju etteheiteid saanud [...]

4 kommentaari