ikka veel mõtlen, mida pealkirjaks panna

Teate, ma olen väsinud. Väsinud inimestest. Kui ma kunagi mõtlesin, et inimesed on natuke debiilikud ja niisama peast soojad, siis ma ilmselt polnud päris debiilikuid näinud veel. Ma ei ole hetkel vihane. Ma ei ole vihane teatud inimeste peale ja ei kirjuta seda postitust emotsioonide ajel. Ma kirjutan seda postitust, sest wtf kuidas inimesed on nii üleolevad ja ülbed.
Ma olen siiani igat postitust kirjutades hiilinud oma blogis ringi kikivarvul. Miks? Sest ma ei taha kellegile oma kirjutistega liiga teha. Isegi mitte neile, kes koguaeg teistele liiga teevad oma sapiste foorumiteemadega ja kommentaaridega. Peesse need kirjavead. Ma olen alati vaadanud oma postitused üle sellesmõttes range pilguga, et ma ei vannuks või ei ropendaks.. Olen püüdnud peas välja mõelda väljendeid, et hiljem keegi ei tunneks end kommentaariumis solvatuna. Miks? Ma ei teagi. Ajuvaba eks. Tänasest aga hakkangi oma blogis kirjutama kõike nii, nagu ma näen ja tunnen. Vabade sõnadega ja vaba meelega. Mis mõttes sa tuled mulle ütlema, milliseid sõnu ma peaksin OMA blogis kasutama? See on minu koht, kuhu ma kirjutan ja ma teen seda täpselt nii, nagu mina heaks arvan. See on MINU blogi ja MINU arvamus. Ja siis on muidugi sellised “sa oled rõve ja vaal” isehakanud kritiseerijad, keda vaadates tahaks ausalt ka sisikonna välja ropsida. 

Niisiis, sõitke seenele kõik, kes te norite iga tähe või sõna kallale. Või lihtsalt närige edasi.. kuskil oma ette. Muidugi olen ma nüüd kõige ülbem inimene maailmas, sest ma julgesin OMA blogis OMA arvamust avaldada… mis teha.. ma julgen ilmselt seda ka edaspidi. Kindlasti on ka edaspidi oodatud kõik adekvaatsed ja tõesti abistavad nõuanded seoses kirjutamisega… aga no seriously, “sa oled kole”, “sa oled nagu vaal”? Mida ma peaksin selle teadmisega peale hakkama? Tšeki peeglisse enne, kui tuled mulle midagi sellist ütlema. 

Kui on olemas üks koht, kus ma tahan end vabalt tunda, siis on see minu blogi. Koht, kuhu ma saan tulla ja koondada oma kõik mõtted, ilma, et ma peaksin kartma kellegi arvamust. Kopp on ees nendest inimestest, kes lihtsalt tulevad ja valavad su oma pasarahega üle. Isegi siis, kui neil pole õrna aimugi,kes sa oled… või mida sa teed. 

Ja omaette saavutus on need inimesed, kes tulevad sõna otseses mõttes siia kommentaariumisse solvama ja mölisema ning kui ma vastan samaga, siis imestavad inimesed, miks ma klähvin.. tühja. Jah, tühja, sest inimesed on võtnud endale selle õiguse teistele kõike öelda ja nendega nii käituda, nagu tahavad, aga kui neile vastatakse samaga, on tegu madala ja kasvatamatu inimesega. Ja inimesega, kes ei tohiks üldse blogimisega tegeleda. Eksole. 
Ma saan aru, et selle postituse kirjutamine on täielik ajaraisk. Teadke, et ei piisa sellest, kui oled väljast ilus ja seest mäda. Paras uss oled siiski.. see on karm tõde. And you know, that karma is a bitch?! 😀 

Kommentaarid

  1. Anonüümne says:

    Aga selle pasarahe sa oled omale ise kaela tõmmanud.Ma ei räägi üldse postitustest,need on täitsa okeid olnud ja vigu ka pole täheldanud või mingit häirivat sõnakasutust.Aga olen äinud,et sa vastad väga ülbelt kommentaaridele,kus tegelikult isegi midagi paha sinu kohta ei öelda.

  2. Sibille Karba says:

    Minu arvates sa küll ülbe pole olnud. Vahepeal natukene nipsakas, aga so what? Väga õige mõtlemine. Mõtetu on muretseda mida teised mõtlevad või kuidas peaks käituma, et kellegile meele järgi olla.

    p2tud.wordpress.com

  3. Jane Almers says:

    Enda arust ma samuti ülbe ei ole. Vastan samaga- kui tehakse nalja, vastan huumoriga ja sarkasmiga. Kui ollakse ülbe ja üleolev- vastan samaga. Miks ma peaks olema ülbe, kui keegi kommenteerib sõbralikult ja adekvaatselt? 😀

  4. Kelly A says:

    Nii palju kui ma sinuga suhtlend olen ja arvamus küsinud pole küll tähelepannud et ülbe oled. Pigem julgustad ja räägid asjadest nii nagu on. Ma olen oma blogi unarusse jätnud aga iga kell ma võin sinult oma blogi kohta nõu küsida ja ma saan seda nõu mida vajan sel hetkel. Aega saan siis kirjutan sulle 🙂

  5. Anonüümne says:

    Kui kirjutada blogi ja seda avalikult veel internetis veel jagada, siis mida sa ootad? Lillemerd? Ega sa esimest päeva interneti kasutaja ei ole. Ükskõik mida sa interneti ka ei postita on nii negatiivseid kui ka positiivseid kommentaare ja selline blogi postitus ei muuda siin mitte midagi. Mis sa arvad, et keegi loeb selle läbi ja siis muudab ennast? Vaevalt.

  6. Jane Almers says:

    Kes on öelnud, et ma ootan lillemerd? Kus ma olen öelnud, et ainult positiivsed kommentaarid on oodatud? Ega ma eile sündinud ei ole. Ma olen isegi teadlik, et on olemas nii negatiivseid kui ka positiivseid arvamusi. Seda teab igaüks. Ja sa kordad minu sõnu.. Ma olen postituses maininud, et see ei muuda niikuinii mittemidagi, sest mis seest mäda, see mäda. 😀

  7. Anonüümne says:

    Mulle tundub lihtsalt, et need kritiseerijad on kadedad, et Sinu blogi on populaarne ja Sulle tehakse erinevatelt firmadelt koostööpakkumisi. Ja just minu mõte, et OMA blogis teen mis tahan. Kui ei meeldi, miks sa siis loed?(See viimane oli su pahatahtlikele kommenteerijatele mõeldud)

  8. Jane Almers says:

    Mina nii ei arva. Lisaks ei ole minu blogi nii populaarne, et keegi peaks kadedust tundma. Iga inimene võib hakata kirjutama ja jõuda sinna, kus hetkel olen mina. Ma ei ütle, et olen kes teab kui kõrgel tipus, aga midagi olen ma blogimisega pisut saavutanud. Sama kehtib koostööde kohta- neid ei ole kes teab palju olnud ja neidki saab endale igaüks, kes vähegi blogida tahab. Ma ei ütleks, et minu blogi oleks kadestamistväärt, samas ma ei tea, mida inimesed oma peas mõtlevad. Nagu eespool mainitud, siis inimestel on lihtsalt erinev arvamus. Kõigile ei saagi ja peagi meeldima. On need kellele mu blogi meeldib, nad suudavad otsekoheselt arvamust avaldada ja on need, kellele ehk vahel meeldib ja vahel mitte, kuid suudavad seda väljendada ainult solvates, ala “su blogi on nii mõttetu ja sa ise oled paras vaal”. Mis seal ikka parata, kõik saab alguse kodusest kasvatusest 😉 Muidugi ma tänan hea sõna eest ja alati on rõõm näha, kui mõistvad inimesed suudavad olla 😉

  9. Anonüümne says:

    Väga õige suhtumine minu arvates! Ma loodan et ma nüüd väga imelikuna ei tundu, aga mulle väga meeldib lugeda kuidas Sa nende halvustavate kommentaaridega toime tuled. Vähe on inimesi, kes julgevad vastu hakata. Aga nii peabki! 😀

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Kuidas me lastega puhkamas käisime

Ma tean, et kasutada sõnu nagu “lapsed” ja “puhkus” ühes lauses kõlab väga vastuoluliselt, sest [...]

Kas ainult vaesed šoppavad kaltsukates?

Mul pole kunagi kaltsukate/kirbukate, nüüd siis uuema ajastu viisakama väljendi – taaskasutuspoodide vastu allergiat olnud. [...]

2 kommentaari

Hommikused mõtisklused….

Esmaspäev. Kuum kohvi. Päike paitab ühte näopoolt. Istun rahus ja vaikuses elutoas oma uuel mõnusal [...]

5 kommentaari

Kuidas lapsed ei peaks ennast kõigi ees alasti võtma

Ma olen viimaste aastate jooksul hästi palju hakanud mõtlema selle peale, kui oluline on just [...]

19 kommentaari

Jälle uus diivan??! Ehk, kuidas minust äärepealt oleks närvar saanud

Meil on uus diivan. Ja loomulikult olen ka juba etteheiteid saanud, et mis mõttes, jälle [...]

5 kommentaari

Mida nendele lasteaialastele siis selga panna?

Peagi kuue lapse emana mõtlesin jagada soovitusi, mida ühele lapsele sinna lasteaeda siis vaja on. [...]

6 kommentaari

“Kuidas lapsed ikka täiega ootavad kooli”

Ülehomme on esimene september, mis tähendab, et algab uus kooliaasta. Ma kindlasti ei kuulu sinna [...]

8 kommentaari

Kuidas…

Ma ärkasin täna umbes poole kuue ajal selle peale, et keegi sikutas mu juukseid väga [...]

5 kommentaari

Kuidas see ikka on nii julm, et igal lapsel pole oma tuba

Ma olen nende nelja aasta jooksul, mil majas oleme elanud, ikka väga palju etteheiteid saanud [...]

4 kommentaari