Viimased päevad on möödunud madalate nootidega. Ma ei tea, kas koledad ilmad mõjuvad halvasti või inimesed ümberringi käivad närvidele. Igatahes tunnen ma ennast pahuralt ja suur on soov öelda kõigile otse seda, mida ma neist arvan.
Täna ärgata oli enam vähem, tuju juba parem, viitsimist midagi teha, oli rohkem. Võibolla on lapsed mu närvid lõplikult ära söönud, sest nad on otsustanud siin vaenujalale astuda ja üksteise vastu sõdida. Aga võibolla on mul kopp ees nendest ema Theresadest, kes mind ümbritsevad ja koguaeg targutavad. Ma olen juba kord selline inimene, kes ei viitsi vahtida, kuidas keegi oma olematute teadmistega hoopleb, üritab parem välja paista, olla hea ja õilis, kuigi.. kogemus on midagi muud näidanud.
Täna ma mõtisklesin selle üle, et kuidas saab inimest mitte sallida. Jah, täiesti lampi. Selleks ei olegi nagu mingit põhjust vaid lihtsalt, sa vaatad inimest ja mõtled, et omg, see inimene on nagu täiesti vastumeelne sulle. Sa isegi ei kannata teda kaua vaadata, ta on igas mõttes täiesti vastu sulle. Samas, kui sa hakkad uurima põhjuseid, siis neid nagu ei olegi. Mitte ühtegi sellist, mis annaks sulle põhjust teist vihata või mitte sallida. Vihkamine on tunne, mida ma ei ole juba kaua tundnud. Ma tegelikult ju ei ole halb inimene, vähemalt enda arust mitte, aga kui pikalt hoida.. suu kinni ja arvamust mitte avaldada? siis lõpuks tuleb tahtmine kõik see jama endast välja öelda.
Selline tunne on üdini negatiivne, aga ma ei ela vatitupsu sees klaaspurgis, kus kõike PEAB nägema positiivselt, suhtuma positiivselt ja olema positiivne. On inimlik tunda halbu tundeid, olla kurb ja masenduses.
Hetkel ma mõtlen, et tahaks tuld välja pursata. 😀 Närv on nii must, ilm on kole, varsti peab tööle minema ja kodus on lihtsalt nii igav istuda. Oma vaimusilmas proovisin ennast natuke muuta mõne inimese suhtes, sest mõtlesin, et nad ju pole tegelikult midagi mulle teinud, miks ma neid siis ei salli? Aga täna hommikul andsin alla ja mõtlesin, et fuck this shit, nad ei meeldi mulle. Mis ma ikka selle tunde vastu võitlen?
Huhh, hommikused emotsioonid said välja laotud. Teate, täitsa kergem on olla! 🙂
Kodus igav istuda? Sul pidavat ju palju õppida olema!
Sellest on ikka aega ka möödas, kui ma kirjutasin, et õppimist palju ja ega nii palju olegi, sest lõpuklass jääb järgmise sügise peale 🙂