inimesed ja nende vabandused

Ühes viimases postituses kirjutasin naabritest, kes iga kord vastu radikaid tagus, kui lapsed mängisid kodus. Kaks nädalat oli kodus selline rahu, et kõhe hakkab- vanem poeg oli mul ju vanemate juures. 

Mainisin ka seda, et korteriomanik saatis mu mehele sõnumi, kus naabrid kaebavad selle üle, mis lärm meil siin on. 

Täna sai asjas natuke selgust, sest omanik saatis mehe e-mailile kirja, mille oli üks naabritest meie all kirjutanud talle. Kirjas küsis naaber, et kas meil on siin mingi töökoda, et peaaegu igal päeval käib trampimine ning toksimine ja isegi peale südaööd. Ma olin hämmingus ja tõesti mõtlesin, et kes on see tropp, kes meie all elab.



Jah, lapsed mängivad vahepeal, kuid mitte nii jõhkralt, et lausa töökoda meenutaks. Ning viimased kaks nädalat on meie kodus olnud veel rahulikum, kui kalmistul. Endalgi hakkab kõhe tunne. 

Ma isegi enamus sellised mänguasjad, mis kolinat tekitavad, kuskile kappi ära pannud, et mitte naabreid häirida. Lapsed on nagu lapsed ikka. Mul peavad ikka jubedad lapsed olema, kui nad mängivad nii, et seda võiks võrrelda töökojaga. 😀

Mees saatis naabrinaisele e-maili, kuid ei suutnud vastust oodata, otsis tel numbri ja helistas talle, et teada saada, milles probleem. Naabrinaine kukkus kohe vabandama, et tema ei teadnud, et meil lapsed on.. No way, me oleme aasta ja pool olnud naabrid ning tema hiilgab vabandusega, et elas kogu see aeg teadmatuses, mis mõttes nagu?! Kergelt peast soe? Pea iga päev lähen ja tulen lastega välja või väljast. Ja tema ei teadnud, meil on lapsed.. Ja veel kaks tükki!
“Kui on lapsed, siis on asjad jah teistmoodi”. Wow, tahad medalit? Pole ka mõni ime, miks ma vanemate inimestega kokkupuudet väldin, nad on mulle nii palju ebamugavust tekitanud. 
Kokkuvõttes saigi asi lahendatud. Vanatädike elab üksinda ja kuulebki kõrv kikkis igat heli, sest elu on lihtsalt nii julmalt igav millegi muuga tegelemiseks. 


Kommentaarid

  1. Anonüümne says:

    Mul oli ka nii kui ema juures elasin. All elas üks vene vanamutt, väga tüütu ja väga halb inimene. Ja kui vend jooksis või kogemata trampis või midagi, jooksis kohe ukse taha, et tema ei saa magada ja tema lühter kukub laest alla. Väga nõmedad on sellised inimesed.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Ja ongi läbi… 💔

Läbi. Kõik. Hüvasti. Uskumatu. Kas me nämmutame siin veel üks kord, kuidas aeg ikka lendab? [...]

Miks ma olen vastane…

Eilse blogipostituse tagasiside on jälle MEGA! Aga see on alati nii, kui ma tulen mingil [...]

4 kommentaari

Mida suurem, seda koledam? 🥹

Aaahhhhhhhhhhh! 🤨🫨😪🤧😵🤯🤬 Mu sees keeb praegu niiii palju tundeid ja need kõik on enamasti si*ad. [...]

8 kommentaari

KUSKOHAS me just käisime?

No hei! Kuidas teil läinud on? Kõigepealt tahaks ära mainida, et ma ei saa oma [...]

1 kommentaar

Kui lapsed ajavad nutma

Aga etteruttavalt võin öelda, et lapsed pole mind vist kunagi nutma ajanud. Võibolla väga harva, [...]

Viimati 5 aastat tagasi?????

No hei! Meil on seljataga super nädalavahetus ja ma mõtlesin, et tulen panen selle siia [...]

5 kommentaari

Kui sõbranna mees petab

Ma tean, et ma siin suure suuga lubasin, et hakkan uuesti blogima ja enda arust [...]

7 kommentaari

Mis mu juustega juhtus?

No hei! Kuidas teie nädalavahetus möödus? Kuidas kooliaasta lõppu tähistasite? Ma teen parasjagu oma kiharatele [...]

2 kommentaari

Suvetöö, glitterimöll ja suurpuhastus

Uuh! Tahtsin tegelikult eile õhtul siia jõuda, et möödunud päevast muljetada, aga õhtu lõpuks olin [...]

6 kommentaari