inimesed ja nende vabandused

Ühes viimases postituses kirjutasin naabritest, kes iga kord vastu radikaid tagus, kui lapsed mängisid kodus. Kaks nädalat oli kodus selline rahu, et kõhe hakkab- vanem poeg oli mul ju vanemate juures. 

Mainisin ka seda, et korteriomanik saatis mu mehele sõnumi, kus naabrid kaebavad selle üle, mis lärm meil siin on. 

Täna sai asjas natuke selgust, sest omanik saatis mehe e-mailile kirja, mille oli üks naabritest meie all kirjutanud talle. Kirjas küsis naaber, et kas meil on siin mingi töökoda, et peaaegu igal päeval käib trampimine ning toksimine ja isegi peale südaööd. Ma olin hämmingus ja tõesti mõtlesin, et kes on see tropp, kes meie all elab.



Jah, lapsed mängivad vahepeal, kuid mitte nii jõhkralt, et lausa töökoda meenutaks. Ning viimased kaks nädalat on meie kodus olnud veel rahulikum, kui kalmistul. Endalgi hakkab kõhe tunne. 

Ma isegi enamus sellised mänguasjad, mis kolinat tekitavad, kuskile kappi ära pannud, et mitte naabreid häirida. Lapsed on nagu lapsed ikka. Mul peavad ikka jubedad lapsed olema, kui nad mängivad nii, et seda võiks võrrelda töökojaga. 😀

Mees saatis naabrinaisele e-maili, kuid ei suutnud vastust oodata, otsis tel numbri ja helistas talle, et teada saada, milles probleem. Naabrinaine kukkus kohe vabandama, et tema ei teadnud, et meil lapsed on.. No way, me oleme aasta ja pool olnud naabrid ning tema hiilgab vabandusega, et elas kogu see aeg teadmatuses, mis mõttes nagu?! Kergelt peast soe? Pea iga päev lähen ja tulen lastega välja või väljast. Ja tema ei teadnud, meil on lapsed.. Ja veel kaks tükki!
“Kui on lapsed, siis on asjad jah teistmoodi”. Wow, tahad medalit? Pole ka mõni ime, miks ma vanemate inimestega kokkupuudet väldin, nad on mulle nii palju ebamugavust tekitanud. 
Kokkuvõttes saigi asi lahendatud. Vanatädike elab üksinda ja kuulebki kõrv kikkis igat heli, sest elu on lihtsalt nii julmalt igav millegi muuga tegelemiseks. 


Kommentaarid

  1. Anonüümne says:

    Mul oli ka nii kui ema juures elasin. All elas üks vene vanamutt, väga tüütu ja väga halb inimene. Ja kui vend jooksis või kogemata trampis või midagi, jooksis kohe ukse taha, et tema ei saa magada ja tema lühter kukub laest alla. Väga nõmedad on sellised inimesed.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Nendest suhetest

Ma tegelikult mõtlesin esialgu instagrami nunnu pildikese panna ja seal all arutleda sel teemal, aga [...]

Jep, ma olen….

Lapsed voodis. Pesumasin peseb. Nõud ka on masinas pesus. Pakime nüüd selle nädala kokku. Päris [...]

2 kommentaari

Kas on ikka pointi uuesti abielluda?

Uhh! Siin üks päev… või, mis üks päev, see oli ikka enne Oliveri sündi, kui [...]

10 kommentaari

Kuidas ma siin nutta lahistan

Mul oli väga tore nädalavahetus ja loodan, et teil samuti. Oliveril ja mul käis mitmeid [...]

3 kommentaari

Kuidas lapsed küünlaid armastavad süüa

Tere! Ma olen mega suur küünlafänn (kogun lausa!) ja ühtlasi 6 lapse ema. Päris raske [...]

12 kommentaari

Sellest imelisest talvest

Istun elutoas diivanil, sõrmede vahel kuum latte, pilk suunatud aknast välja. Vastu vaatab sealt pesuehtne [...]

Liiga positiivne postitus, et lugeda

Uhh! Uus nädal on alanud! Loodan, et teil algas see hästi ja sujuvalt ning tuleb [...]

10 kommentaari

Keha pärast keisrit

Paljud on siin viimastel päevadel uurinud, kuidas ma keisrist taastunud olen ja kuna pea nädal [...]

13 kommentaari

Beebimulli postitus

Oi, mis kirjutamistuhin mul peal on! Sõbrannale (ausalt ei ole müsteerium-sõbranna, keda ma siin aegajalt [...]

5 kommentaari