inimesed ja nende valikud

Mind innustas seda siia täna kirjutama just see postitus (LINK). Ma mõtlen, kuidas inimesed võivad saada igast pisiasjast valesti aru. Ma mõtlen, kui erinevalt inimesed üksteisest aru saavad. 

Mina näiteks ei arva, et ma blogimisega midagi propageeriksin. Jah, ka mulle on tulnud erinevaid kirju, erinevaid küsimusi, kus küsitakse nõu teemadel, mida ma isegi ei valda. Minult on küsitud nõu isegi abordi kohta, vahet pole, et ma ise ei ole seda mittekunagi teinud, aga kui ma olen jätnud blogimisega endast mulje kui mõistvast inimesest, siis seda ma olengi. Sa võid tulla ja kirjutada mulle kõigest, ma ei mõista sind hukka ning annan nõu, kui ma seda oskan. 

Mida vastata küsimustele, mida sa ise läbi elanud ei ole? Säilita oma tolerantsus. Jah, ma saan aru, et on olemas inimesi, kes lausa vihkavad neid, kes aborti teevad. Nad ei mõista neid ja hoiaks neist kauge kaarega eemale. Kuid ka nemad on inimesed. Neil on samuti tunded, neil on küsimused ning nad vajavad nõu. Kui nad ei julge küsida nõu vastavatelt inimestelt, teevad nad seda kellegi teise käest. Ja selleks kellekski teiseks võid olla just sina. Sina, kes sa lööd tema küsimuse peale talle vastu näppe oma sõnadega. 

Ma olen varem samuti kirjutanud abordist ja sellest, mida mina arvan. Ma kordan. Ma olen seisukohal, kus mina mitte iial aborti ei teeks, kuid ma ei mõista hukka ega kritiseeri teiste valikuid. Igal inimesel on õigus oma valikule ning otsusele. Iga inimene teeb lõppude lõpuks ikka seda, mida ta peab ise õigeks. Kes oleme meie, et nende valikuid kritiseerida ja seda veel avalikult?!

Ma ei oskagi kohe rohkem midagi öelda, kui et ma olen alati olemas, olenemata sinu probleemi sisust. Ma kuulan, vajadusel ja kui mul on see võimalus, siis ma aitan alati. Sa ei pea kartma, et ma hakkan sinu pihta näpuga näitama või avalikult kirjutama või sinu üle naerma või sind vihkama. Igal inimesel on probleemid. Igal inimesel on kord hetk, kus nad vajavad kedagi, kes neid kuulaks. Sa isegi ei pea nõu andma või rääkima, sa lihtsalt kuulad. 

Kommentaarid

  1. Sibille Karba says:

    Abort ei ole lahendus ega kaitsevahend aga milleks sünnitada kui tunned kurbust mitte rõõmu?
    Mina näiteks enda blogis püüan mitte puudutada teemasid mis on seotud-abordi, poliitika, pagulaste, laste söötmise ja rinnagapiimaga. Ma ei viitsi vaielda ega ennast õigustada. Alati on keegi kes saab valesti aru.

    p2tud.wordpress.com

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Aga kes lapsi märkab??

Siin viimastel päevadel on palju kõmu ja isegi draamat keritud üles teemal, kas lapsed peaksid [...]

4 kommentaari

Kas ma olen siis rase???

Ma üks päev kogemata panin rasedustestidest pildi insta storysse. Mul oli see sinna plaanis panna [...]

4 kommentaari

Ja ongi läbi… 💔

Läbi. Kõik. Hüvasti. Uskumatu. Kas me nämmutame siin veel üks kord, kuidas aeg ikka lendab? [...]

2 kommentaari

Miks ma olen vastane…

Eilse blogipostituse tagasiside on jälle MEGA! Aga see on alati nii, kui ma tulen mingil [...]

4 kommentaari

Mida suurem, seda koledam? 🥹

Aaahhhhhhhhhhh! 🤨🫨😪🤧😵🤯🤬 Mu sees keeb praegu niiii palju tundeid ja need kõik on enamasti si*ad. [...]

8 kommentaari

KUSKOHAS me just käisime?

No hei! Kuidas teil läinud on? Kõigepealt tahaks ära mainida, et ma ei saa oma [...]

1 kommentaar

Kui lapsed ajavad nutma

Aga etteruttavalt võin öelda, et lapsed pole mind vist kunagi nutma ajanud. Võibolla väga harva, [...]

Viimati 5 aastat tagasi?????

No hei! Meil on seljataga super nädalavahetus ja ma mõtlesin, et tulen panen selle siia [...]

5 kommentaari

Kui sõbranna mees petab

Ma tean, et ma siin suure suuga lubasin, et hakkan uuesti blogima ja enda arust [...]

7 kommentaari