inimesed ja nende valikud

Mind innustas seda siia täna kirjutama just see postitus (LINK). Ma mõtlen, kuidas inimesed võivad saada igast pisiasjast valesti aru. Ma mõtlen, kui erinevalt inimesed üksteisest aru saavad. 

Mina näiteks ei arva, et ma blogimisega midagi propageeriksin. Jah, ka mulle on tulnud erinevaid kirju, erinevaid küsimusi, kus küsitakse nõu teemadel, mida ma isegi ei valda. Minult on küsitud nõu isegi abordi kohta, vahet pole, et ma ise ei ole seda mittekunagi teinud, aga kui ma olen jätnud blogimisega endast mulje kui mõistvast inimesest, siis seda ma olengi. Sa võid tulla ja kirjutada mulle kõigest, ma ei mõista sind hukka ning annan nõu, kui ma seda oskan. 

Mida vastata küsimustele, mida sa ise läbi elanud ei ole? Säilita oma tolerantsus. Jah, ma saan aru, et on olemas inimesi, kes lausa vihkavad neid, kes aborti teevad. Nad ei mõista neid ja hoiaks neist kauge kaarega eemale. Kuid ka nemad on inimesed. Neil on samuti tunded, neil on küsimused ning nad vajavad nõu. Kui nad ei julge küsida nõu vastavatelt inimestelt, teevad nad seda kellegi teise käest. Ja selleks kellekski teiseks võid olla just sina. Sina, kes sa lööd tema küsimuse peale talle vastu näppe oma sõnadega. 

Ma olen varem samuti kirjutanud abordist ja sellest, mida mina arvan. Ma kordan. Ma olen seisukohal, kus mina mitte iial aborti ei teeks, kuid ma ei mõista hukka ega kritiseeri teiste valikuid. Igal inimesel on õigus oma valikule ning otsusele. Iga inimene teeb lõppude lõpuks ikka seda, mida ta peab ise õigeks. Kes oleme meie, et nende valikuid kritiseerida ja seda veel avalikult?!

Ma ei oskagi kohe rohkem midagi öelda, kui et ma olen alati olemas, olenemata sinu probleemi sisust. Ma kuulan, vajadusel ja kui mul on see võimalus, siis ma aitan alati. Sa ei pea kartma, et ma hakkan sinu pihta näpuga näitama või avalikult kirjutama või sinu üle naerma või sind vihkama. Igal inimesel on probleemid. Igal inimesel on kord hetk, kus nad vajavad kedagi, kes neid kuulaks. Sa isegi ei pea nõu andma või rääkima, sa lihtsalt kuulad. 

Kommentaarid

  1. Sibille Karba says:

    Abort ei ole lahendus ega kaitsevahend aga milleks sünnitada kui tunned kurbust mitte rõõmu?
    Mina näiteks enda blogis püüan mitte puudutada teemasid mis on seotud-abordi, poliitika, pagulaste, laste söötmise ja rinnagapiimaga. Ma ei viitsi vaielda ega ennast õigustada. Alati on keegi kes saab valesti aru.

    p2tud.wordpress.com

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Kuidas dinosaurused meile koju said

Okei, ma vist hakkan remondiblogi pidama. 😅 Nali! Seda peaks Geit tegema, sest mina ja [...]

Kuidas lapsed omale sooja toa said

No tsau! Olen siin kuidagi väga vaikne olnud – ütlen ausalt, mingi kummaline periood on. [...]

8 kommentaari

Juukseklambrid -stiilsed ja praktilised aksessuaarid!

Olgu tegu lihtsa koduse soenguga või elegantse piduliku väljanägemisega – juukseklamber sobib igaks olukorraks ja [...]

Lapsed ja verdtarretav püha

Kell on 02.41. Mul läks uni umbes kaks tundi tagasi ära ja pole tagasi tulnud. [...]

Mu per*e on kõnelenud…

Ma tean mõnda inimest, kellel on sisetunne. Kõhutunne. Per*setunne. Kuidas siis keegi seda oma vaatevinklist [...]

9 kommentaari

Kuidas me lastega puhkamas käisime

Ma tean, et kasutada sõnu nagu “lapsed” ja “puhkus” ühes lauses kõlab väga vastuoluliselt, sest [...]

Kas ainult vaesed šoppavad kaltsukates?

Mul pole kunagi kaltsukate/kirbukate, nüüd siis uuema ajastu viisakama väljendi – taaskasutuspoodide vastu allergiat olnud. [...]

2 kommentaari

Hommikused mõtisklused….

Esmaspäev. Kuum kohvi. Päike paitab ühte näopoolt. Istun rahus ja vaikuses elutoas oma uuel mõnusal [...]

5 kommentaari

Kuidas lapsed ei peaks ennast kõigi ees alasti võtma

Ma olen viimaste aastate jooksul hästi palju hakanud mõtlema selle peale, kui oluline on just [...]

19 kommentaari