Määratlemata

jalutuskäik mere ääres

Mingeid erilisi plaane meil selleks nädalavahetuseks ei olnud. Rõdu enamvähem korda ja siis ainult lebotaks, aga õhtul tuli mul mõte minna mere äärde jalutama. Pole saanud tükk aega härraga kahekesi olla ja lihtsalt.. vabalt võtta. Minu suur eesmärk oli enne päikeseloojangut mere äärde jõuda, aga vihmapilved jõudsid ette ja röövisid päikese. Nii me jalutasimegi Maarjamäel, mere ääres ning lõpuks oli aeg sealmaal, et mõtlesime kodu poole liikuma hakata. Ei tahtnud päris öö pääle ka jääda. 
Ma siin mõtlen, et elu on viimasel ajal väga igavaks muutunud. Tahaks midagi teha, millegi kallal nokitseda.. olla kuidagi kasulik. Absoluutselt kõik minu jaoks tähtsad tegevused olen ma ripakile jätnud, sest.. ma tunnen, et mu limiit on täis. Ja ajab üle ääre juba. Järgmine kuu on kuu, mil meil härraga saab 6 aastat ning lapsed lähevad mõlemad maale vanavanemate juurde. Oh kuidas ma seda aega ootan juba. 😀 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga