Jep, ma olen….

Lapsed voodis. Pesumasin peseb. Nõud ka on masinas pesus. Pakime nüüd selle nädala kokku.

Päris väsitav nädal oli. Mitte, et oleks midagi erilist teinud. 😅

See beebimull on vaikselt juba lõhkemas ja väsimus hakkab peale pressima. Eks kogu see energia, mis mind korraga ründas peale keisrit, on ära kasutatud ja nüüd on väike unevõlg tekkinud. Olen siin üritanud päeval magada küll, aga tundub, et on jäänud väheks.

Täna hommikul lasti mul kauem magada ja päris mõnus oli ärgata. Pärast muidugi pidin end lüpsma, sest rinnad olid piima täis. 😅 Aga noh, polnud see midagi hullu.

Mul oli jälle mõnus nädalavahetus. Vaimselt sutsu väsitav, aga siiski… väga tore. Ma olen selline hästi pereinimene ja mulle täiega meeldib perega koos igalpool käia, aga nüüd sai sõbrannaga koos pealinna mindud, väike fotosessioon tehtud, hiljem Ülemiste keskuses söödud ja ringi tšillitud ning õhtul koju jõudes tundsin, et olen uue energiaga laetud.

Et päris hea vaheldus oli käia ja suhelda teise täiskasvanuga, kes ei ole su abikaasa vaid sõbranna.

Rääkisime pulmade teemal ka, arutasime, mis ja kuidas ja ta andis ka uusi mõtteid – tekkis kohe see tunne, et ikka saame pulmapeo peetud ja pole seal midagi paanitseda. 😅

Mõned pildid ka (instagramis jagan rohkem):

Ma natuke põdesin seda sessiooni, sest siin raseduse ajal enesekindlus ja -hinnang tohutult langesid ja ma ei tundnud üks hetk ennast oma nahas üldse hästi. Läksingi tegelikult umbes sellise mõttega pildistama, et niikuinii ühtegi normaalset pilti ei saa, sest ma pole lihtsalt fotogeeniline, aga tundub, et ma eksisin, sest, kui Mary mulle pilte saatis, olin ma pahviks löödud. Olen küll ju ilus!

Mulle Mary käekirja juures väga meeldib see, et ta ei tuuni hiljem inimesi täiuslikuks – et igaltpoolt sile ja sale ja piltilus ning päriselus ei tunne inimest äragi. 😅 Jätab inimese ikka selliseks, nagu ta päriselt ka on, aga siit-sealt kohendab toone jne.

Et tõesti – eile ma tundsin ka end kuidagi väga ilusana tegelikult. Ilusad juuksed, meik, ilusad kleidid. Eile veel kodus klõpsisin ka pilte endast, sest noh… millal veel viitsib end korda teha. 😅

Aga ei, reedel (14.02) ilmselt saab ka sätitud natuke, sest on ju Sõbrapäev ja tahaks tegelikult kuhugi minna või midagi teha. Selline kummaline “tahan käia ja teha ja suhelda” periood on. 😅

Uus nädal aga tõotab tulla rahulikum. Kuhugi minna pole vaja ja kõik, mis plaani tuleb, tuleb spontaanselt. Mu lemmik on nii.