jõulud 2015

Plaane pidasime juba nädalaid varem, mida meie jõulude ajal teeme. Iga aasta on käinud minu vanemad külas, sest oleme tähistanud ka minu ning mu poja sünnipäeva, kuid sellel aastal oli nende sünnipäevade tähistamine natuke teistmoodi. 

Päev enne jõule otsustasime, et läheme sellel aastal ise maale, minu vanemate juurde ja oleme pühade ajal seal. Ja nii oligi. Neljapäeva varahommikul sõitsime rongiga maale ja tulime tagasi järgmisel päeval- reedel. 

Tegelikult ei olnudki üldse mingit tahtmist kodus olla, sest siin on kõik asjad kokku pakitud ja jõule kottide otsas tähistada on üsna niru. Ja hea, et sellise otsuse tegin. Maal vanemate juures oli kuidagi.. kodusem. 
Jõulud olid nagu ühed traditsioonilised jõulud ikka- perega koosolemine, kingitused, natuke erilisemad söögid, kui oleme harjunud igapäevaselt sööma jne.

Mulle ei meeldi absoluutselt bussiga sõita ja just sellepärast valisin rongi. Ega tegelikult sellega sõitmine kuidagi erilisem või mugavam ei ole, aga seal on kuidagi vabam õhkkond, kuigi eelviimases peatuses hakkas Raimond juba oma jonniga teisi reisijaid piinama.. ja kui aus olla, siis meid ka. Aga õnneks oli järgmine peatus meie ja saime rahulikumalt hingata. 

Reedel juba oli selline tunne, et tahaks kiirelt koju, sest laupäeval ehk täna hakkan kolima ning tahaks selle asjaga juba ühele poole saada. Oma uude koju minna ja seal kõik enda käe järgi ära sättida.
Ma olin eriti hämmingus, kui ma jõuluõhtul tulin Facebooki ja avastasin, kuidas mõni isekas inimene on avaldanud arvamust, et jõulud on ikka räigelt mõttetu aeg ja miks inimesed üldse seda tähistavad. Või postitused, kus inimesed arvasid, et kuna lund pole, on jõulud jällegi üks mõttetu aeg. Ma tean, et igaüks võib avaldada arvamust, seal kus tahab ja millal tahab, aga mingi… inimlikkus? võiks ju olla, eriti sellisel ajal, kui on pühad. Mõne inimese jaoks on jõulud ainus helge ja hea aeg üldse aastas.. või elus, kes teab. 
Reede õhtul tulime linna kolmekesi. Hendrik jäi nädalaks minu vanemate juurde puhkama. ta oli seda nii kaua oodanud ja juba see aeg kätte jõudiski. 

Lapsed said kingiks ülivahvad käsilased, kes laulavad ja tantsivad. Mina sain endale nurumise peale Furby, kes on minu uus lemmik. Kingitustest aga kunagi hiljem. 

Ma loodan, et teil on just sellised pühad, nagu te olete soovinud!

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Jep, ma olen….

Lapsed voodis. Pesumasin peseb. Nõud ka on masinas pesus. Pakime nüüd selle nädala kokku. Päris [...]

Kas on ikka pointi uuesti abielluda?

Uhh! Siin üks päev… või, mis üks päev, see oli ikka enne Oliveri sündi, kui [...]

9 kommentaari

Kuidas ma siin nutta lahistan

Mul oli väga tore nädalavahetus ja loodan, et teil samuti. Oliveril ja mul käis mitmeid [...]

3 kommentaari

Kuidas lapsed küünlaid armastavad süüa

Tere! Ma olen mega suur küünlafänn (kogun lausa!) ja ühtlasi 6 lapse ema. Päris raske [...]

12 kommentaari

Sellest imelisest talvest

Istun elutoas diivanil, sõrmede vahel kuum latte, pilk suunatud aknast välja. Vastu vaatab sealt pesuehtne [...]

Liiga positiivne postitus, et lugeda

Uhh! Uus nädal on alanud! Loodan, et teil algas see hästi ja sujuvalt ning tuleb [...]

10 kommentaari

Keha pärast keisrit

Paljud on siin viimastel päevadel uurinud, kuidas ma keisrist taastunud olen ja kuna pea nädal [...]

13 kommentaari

Beebimulli postitus

Oi, mis kirjutamistuhin mul peal on! Sõbrannale (ausalt ei ole müsteerium-sõbranna, keda ma siin aegajalt [...]

5 kommentaari

Millest mitte keegi ei räägi sulle…

Kell on 03.01. Vaatame siin Oliveriga tõtt ja mul tiksub hingel üks teema, millest hakkasin [...]

15 kommentaari