jõulud 2015

Plaane pidasime juba nädalaid varem, mida meie jõulude ajal teeme. Iga aasta on käinud minu vanemad külas, sest oleme tähistanud ka minu ning mu poja sünnipäeva, kuid sellel aastal oli nende sünnipäevade tähistamine natuke teistmoodi. 

Päev enne jõule otsustasime, et läheme sellel aastal ise maale, minu vanemate juurde ja oleme pühade ajal seal. Ja nii oligi. Neljapäeva varahommikul sõitsime rongiga maale ja tulime tagasi järgmisel päeval- reedel. 

Tegelikult ei olnudki üldse mingit tahtmist kodus olla, sest siin on kõik asjad kokku pakitud ja jõule kottide otsas tähistada on üsna niru. Ja hea, et sellise otsuse tegin. Maal vanemate juures oli kuidagi.. kodusem. 
Jõulud olid nagu ühed traditsioonilised jõulud ikka- perega koosolemine, kingitused, natuke erilisemad söögid, kui oleme harjunud igapäevaselt sööma jne.

Mulle ei meeldi absoluutselt bussiga sõita ja just sellepärast valisin rongi. Ega tegelikult sellega sõitmine kuidagi erilisem või mugavam ei ole, aga seal on kuidagi vabam õhkkond, kuigi eelviimases peatuses hakkas Raimond juba oma jonniga teisi reisijaid piinama.. ja kui aus olla, siis meid ka. Aga õnneks oli järgmine peatus meie ja saime rahulikumalt hingata. 

Reedel juba oli selline tunne, et tahaks kiirelt koju, sest laupäeval ehk täna hakkan kolima ning tahaks selle asjaga juba ühele poole saada. Oma uude koju minna ja seal kõik enda käe järgi ära sättida.
Ma olin eriti hämmingus, kui ma jõuluõhtul tulin Facebooki ja avastasin, kuidas mõni isekas inimene on avaldanud arvamust, et jõulud on ikka räigelt mõttetu aeg ja miks inimesed üldse seda tähistavad. Või postitused, kus inimesed arvasid, et kuna lund pole, on jõulud jällegi üks mõttetu aeg. Ma tean, et igaüks võib avaldada arvamust, seal kus tahab ja millal tahab, aga mingi… inimlikkus? võiks ju olla, eriti sellisel ajal, kui on pühad. Mõne inimese jaoks on jõulud ainus helge ja hea aeg üldse aastas.. või elus, kes teab. 
Reede õhtul tulime linna kolmekesi. Hendrik jäi nädalaks minu vanemate juurde puhkama. ta oli seda nii kaua oodanud ja juba see aeg kätte jõudiski. 

Lapsed said kingiks ülivahvad käsilased, kes laulavad ja tantsivad. Mina sain endale nurumise peale Furby, kes on minu uus lemmik. Kingitustest aga kunagi hiljem. 

Ma loodan, et teil on just sellised pühad, nagu te olete soovinud!

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

A miks lahutus ei võiks lõbus olla?

Käisin eile sõbranna pulmas – mega äge oli! Ma muidugi siiani imestan, et mind kutsuti, [...]

10 kommentaari

Kuidas ma jälestan emotsionaalsust

Issand kui vabastav, et ma saan sellest nüüd mittesalaja rääkida. 😀 Kohe rohkem motivatsiooni oma [...]

4 kommentaari

Mis siis päriselt toimub?!

Ma postitasin eile instagrami üsna kentsaka pealkirjaga foto ja tekitasin sellega korraliku segaduse enda järgi, [...]

23 kommentaari

Kuidas raha tuulde loopida

Ma siin üks päev puhtjuhuslikult avastasin, et kaks aastat on juba möödas sellest päevast, mil [...]

5 kommentaari

Kuidas me edaspidi siin ainult õhust elame

Jah, tänasel päeval oleme omadega kahjuks sealmaal, et… kavatseme edaspidi enamus ajast õhust ära elada… [...]

3 kommentaari

Miks inimesed lasevad endale pahasti öelda???

Ma eile tegin instagramis üle pika aja jälle seda Q&A. Eelmisel korral olid inimesed (või [...]

Kuidas suhtes kõik nii iseenesest mõistetav ikka on

Ma pean selle lõpuks “kaelast” ära kirjutama, muidu tuleb uus elu ja mälu peale ja [...]

14 ja 2

Eile ja täna on olnud üsna tähtsad päevad meie peres. Eile täitus minu ja abikaasa [...]

2 kommentaari

See on nüüd läbi!

Aeg on asjad pakkida ja need lõplikult kodust välja visata/põlema panna, sest kool on nüüd [...]

1 kommentaar