Kuigi paljud vangutavad pead, miks JUBA PRAEGU on poodides jõulukaubad müügil, siis minul tekib küll südames ääretult soe tunne, kui kõnnin poes ringi ja jõule erinevatel riiulitel näen.
Ühes poes olid isegi jõulukaunistused üleval. Ma ei mäleta, mis pood see oli, lapsed pöörasid tähelepanu, ütlesid: “Emme, näe, jõulud ripuvad!” ja mind see absoluutselt ei häiri. Jõulud kestavad ju tegelikult väga üürikest aega.
Igatahes, hakkasime täna mõtlema, mida lastele jõuludeks kinkida ning kus me need üldse veedame. Eelmise aasta jõulud olid esimesed, mis me kodus oma pere keskel veetsime. Eelnevad aastad oleme kas minu vanemate juures käinud või kellegi teise juures olnud, seega minu jaoks on sellel aastal ääretult tähtis olla oma pere seltsis.
Oleme ju üsna suur pere ka juba, et mööda Eestis ringi rännata ja sugulasi külastada. Kui me veel kahekesi Geiduga olime, tundus jah, kahekesi olemine jõulude ajal kuidagi vähe ja nagu midagi oleks puudu, aga nüüd kõik olemas ning aeg hakata looma oma pere traditsioone.
Mida lastele kinkida? Oh jah, see on iga aasta olnud mõistatus! Kui neilt küsida, vastavad nad kui ühest suust, et AUTOD! No ma ei imesta üldse. Neil on kõriauguni igasuguseid erinevaid autosid, aga ikka tahavad neid juurde. Iial ei ole piisavalt. 😀
Aga ma tahaks midagi teistsugust… Samas, mina. Miks mina pean tahtma? Nad ju nii suured küll, et teavad oma soove ja kui tahavad autosid, eks me siis kingime? Igav ju. 😀
Kui ma neilt küsin, mis nad tahavad jõuludeks, oleks see nimekiri selline:
Auto, puldiauto, robot-auto, elektriauto, auto pluus, auto jalatsid, autoraamat… ehk kõik, mille peal või sees on auto või lihtsalt auto. 😀
Minu vanemad pidid neile mänguköögi kinkima. Saavad siis askeldada ja äkki veedavad rohkem aega oma toas. 😀
Meie omavahel Geiduga vist kinke ei tee. Meil on ammu see “komme” ära kadunud. Pigem tahame lastele rõõmu teha ja täiskasvanuna pole enam seda pakiavamise ekstaasi ja elevust ning rohkem väärtustame koosolemist.
Lisaks jõuludele on ka detsembris palju sünnipäevi. Õelaps saab 1, mina saan 25, Hendrik saab 7, Geidu sugulastel on sünnipäevad.
Ma olen iga aasta jõule nii oodanud, isegi, kui need midagi erilist sisaldanud ei ole. Sellel ajal valdab mind pidevalt kuidagi ebareaalselt maagiline tunne. 🙂
Fotod: Katrin Merisalu
Meie teeme ikka üksteisele kingituse. Ainult et see pole üllatus, selleks, et see päriselt ka korda läheks siis küsime üksteiselt mida ta vajab. Ja kui endal on idee siis küsin üle kas sobib. Näiteks eelmisel aastal sain omale aktiivsusmonitori- ise valisin välja. Sünnipäevadega on sama lugu. Siis asju ikka kasutatakse ka mitte need ei jää seisma ja kapipeal ruumi võtma.
Pereringis on tore jõule pidada, aga ma ei saa ka vanemate külastamist mitte teha. Laps tahab ka vanaisa vanaema näha. Lisaks tahab igaüks oma jõule pidada perekeskis, ka vanemad. Ja ma ise tahan ka näha, kuidas vanematel läheb. Seega mul on neljad jõulud. Kingitusi tuleb teha omajagu. Õnneks on mõnes kohas mõistlik suhtumine- loosipakk 20€. + Lastepakid.
Kodused jõulud on möödunud omade traditsioonidega: kuusk, tubade ehtimine, piparkookide kaunistamine. Kelgutamas käimine, lumememme ehitamine. Päkapikk käib. Kirikus käimine. Mandariinide ja pomelote maiustamine.
Jõulud on üsna seltskondlik aeg. Samas ma tunnen, et mida sügavamal on juured, seda tugevam on puu. Ehk igati väärt ettevõtmine. Kuigi tuleb tunnistada väsitav ja kulukas.
Kuidas sinuga kontakti saaks?
Mul on olemas e-mail, aga ei tea, kas tohin jagada…
Ma teen jõulukinki ainult kallimale ja traditsiooniks on saanud, et valingi midagi kingitus.ee lehelt https://www.kingitus.ee/joulukingitused/joulukingitused-mehele-isale-kallimale. Peamiseks põhjuseks siis lihtsalt see, et mehele ei meeldi eriti asjad ja vidinad. Ülejäänud perega oleme aga otsustanud, et ei tee kinke, sest me ei taha lõputult raha raisata asjadele, mida lõpuks keegi ei kasuta.
Minu meelest on alati kindel valik kõiksugu elamused ja meelelahutus, eriti hea emotsiooni pakub näiteks langevarjuhüpe: https://www.kingitustesaar.ee/et/22-langevarjuhupped