Jõulud jõudsid koju

Me oleme sellesmõtted laisad ja traditsioonitud, et mingit kindlat kuupäeva detsembris ei ole, millal kuusepuu tuppa toome ja kodu ära ehime. Tegelikult ega me väga ei ehigi vaid eelistame less is more stiili, kus põhirõhk on kuusel, meie magamistoa aknal küünlakolmnurk, elutoa aknal mõned meisterdused ja kõik. Lastetoas põleb niikuinii soolalamp aastaringselt, seega sinna mingeid lisatulukesi riputama ei hakka.

Täna hommikul mõtlesime, et tooks selle kuuse sealt metsast ära. Ma küll alguses mõtlesin, et ostaks kunstkuuse, vähem looduse reostamist, aga kas ikka on? Kuidas neid kunstkuuski tehakse, olete teadlikud?

Geit läks meie suure pereeautoga metsa ja tuli üsna pea sealt, kuusk auto katusel, tagasi. Oli metsas põrganud kokku RMK töötajatega ja need soovitasid võtta juba maharaiutud puu, sest seal oli üsna mitu neid olnud. Ei teagi, miks ja kes seda tegi.

Puu tõi koju, netis maksis RMK-le ära ja võis ilma süümekateta puud ehtima hakata.

Samal ajal, kui Geit metsas oli, meisterdasime me poistega päkapikke. Algused mõtlesime ainult pead teha, aga siis vaatasin, et oh, see juurde ja oleks veel ägedam kuni lõpuks olidki mul täisväärtuslikud päkapikud ja kleepisime need aknale, koos lumehelbekestega, mis me ka paberist välja lõikasime.

Kuna kuuske oli vaja veidi kärpida, siis oksad jätsin alles – tahan teha neist pärja välisuksele. Mingi osa on valmis juba, aga ma siin otsustasin uusi Fiskarsi Eesti100 kääre katsetada ja lõikasin peaaegu väikese sõrme maha. Õnneks on 9 tükki veel elus, terved ja alles.

Geit kukkus mind kohe ravitsema. ?

Lapsed tahtsid sellel aastal suuremat kuuske, sest nagu nad ütlesid: “Mida suurem kuusk, seda rohkem toob jõuluvana sinna kingitusi alla!” Ja teate, kui hoolikalt nad seda puud ehtisid. Nad tõesti tahavad jõuluvanale muljet avaldada. Arutasid seal omavahel, et kui on ilusti ehitud kuusk, siis jõuluvanal on kohe rõõmsam tulla meile külla.

Loodetavasti see jõuluvana loeb mu blogi (loe: Geit) ja kuhjab lapsed kinkidega üle, sest nad tõesti nägid vaeva. ?