jumala tühjus

Ma ei tea, milles jama, aga eelmise aasta lõpust saadik on mul selline jube tühi koht blogimises. Ma ei viitsi, ma ei taha, ma ei suuda. Pole enam oskust kõike sujuvalt ja ladusalt kirja panna. Ma olen siin paaril päeval käinud ja täiesti tühjalt seda ekraani vahtinud ning mõelnud, mida kuradit ma siia kirjutada võiksin. Palju on nagu juhtunud, teisest küljest on elu viimasel ajal nii igav olnud, et ei teagi kohe, mida jagada ja mida mitte. 

Üks hetk ma mõtlengi, et tahaks kogu aja siin veeta, sest nii paljust on kirjutada ja kõik läheb kuidagi väga ladusalt. Teine päev ma mõtlen, et ma ju tahan blogida ja kuhugi jõuda ka, kuid ei oska sõna võtta. Mitte ühelgi teemal. Isegi nendel tuttavatel ja lähedastel. 

Ma ei tea, mis see on. Ma ei tea, miks see nii on, sest minu blogi on mulle siin sotsiaalmeedias kõige armsam koht. Aga ma pean tunnistama, et olen ta unarusse jätnud ja vabanduseks ei ole tuua mul muud kui laiskus. Ma üritan hetkel mitme asjaga korraga tegeleda ja ma ju tegelikult tean, et kui kiirustada ja veel mitme asja kallal, siis lõpptulemus on pudru ja kapsad. Kui võtta aga asja rahulikult ning kõigega eraldi tegeleda, siis oleks see tulemus kindlasti parem. Kool, töö, lapsed, mälu on jube viimasel ajal ja ma isegi näen, et ma olen kohutavas stressis, väsimus, magamatus, toitumine on paigast, vedelikku ei tarbi, liigun vähe. Mingit sorti kevadmasendus ehk? Samas ei ole ma siin kodus nagu elav laip ega masenduses vaid üks rõõmupall, aga vot kirjutada ma ei suuda.. ei teagi kohe. 

A muide, ma sain Merje blogist änksa gifi. 😀 😀 😀 😀 

Kommentaarid

  1. Anonüümne says:

    Hei! Teemast täitsa mööda aga … Käisid kunagi autokoolis. Mis sellest on saanud? Kaugele teooria ja sõitudega jõudsid?

  2. Jane Almers says:

    Ma kirjutasin sellest.. kunagi, kaua aega tagasi, aga see jäi poolikuks. Just sellepärast, et ma ei osanud enda aega jagada pere, kooli, töö ja autokooli vahel. Ma tundsin, et ma koorman ennast üle, seega võtsin endale prioriteediks esialgu gümnaasium lõpetada, et saaksin autokooliga rahulikult tegeleda. Teooria peaaegu tehtud, eksam vaja ainult teha. Ma ei tea kui pikk paus sisse tuleb, kas siis saab sealt jätkata, kus pooleli jäi või ei, eks paistab. Sõitudega pole alustanudki. 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

A miks lahutus ei võiks lõbus olla?

Käisin eile sõbranna pulmas – mega äge oli! Ma muidugi siiani imestan, et mind kutsuti, [...]

10 kommentaari

Kuidas ma jälestan emotsionaalsust

Issand kui vabastav, et ma saan sellest nüüd mittesalaja rääkida. 😀 Kohe rohkem motivatsiooni oma [...]

4 kommentaari

Mis siis päriselt toimub?!

Ma postitasin eile instagrami üsna kentsaka pealkirjaga foto ja tekitasin sellega korraliku segaduse enda järgi, [...]

23 kommentaari

Kuidas raha tuulde loopida

Ma siin üks päev puhtjuhuslikult avastasin, et kaks aastat on juba möödas sellest päevast, mil [...]

5 kommentaari

Kuidas me edaspidi siin ainult õhust elame

Jah, tänasel päeval oleme omadega kahjuks sealmaal, et… kavatseme edaspidi enamus ajast õhust ära elada… [...]

3 kommentaari

Miks inimesed lasevad endale pahasti öelda???

Ma eile tegin instagramis üle pika aja jälle seda Q&A. Eelmisel korral olid inimesed (või [...]

Kuidas suhtes kõik nii iseenesest mõistetav ikka on

Ma pean selle lõpuks “kaelast” ära kirjutama, muidu tuleb uus elu ja mälu peale ja [...]

14 ja 2

Eile ja täna on olnud üsna tähtsad päevad meie peres. Eile täitus minu ja abikaasa [...]

2 kommentaari

See on nüüd läbi!

Aeg on asjad pakkida ja need lõplikult kodust välja visata/põlema panna, sest kool on nüüd [...]

1 kommentaar