Panime eile härraga pead kokku ja mõtlesime, mida õhtuks süüa teha. Lõpuks tegin ettepaneku, et võiks ise tortillad teha. Härra ei olnud esiti sellest ideest vaimustuses, aga ühes me poodi läksime ja ostsime kõik vajaliku selleks. Poes tekkis mõte teha filmiõhtu. Esialgu vaadata mõnda komöödiat, mis ka lastele sobilik oleks ning kui lapsed magama on läinud, vaataks õudukat.
Kuna netiavarustest leiab nii erinevaid retsepte, siis valisime koostisosasid enda maitse järgi. Võtsime selleks tomateid, kurki, salatilehti, broilerifileed, caesari ja paprika kastet, Santa Maria tortillalehti, juustukuubikuid oliivides ja küüslaaugus.
Filmiõhtuks pistsin korvi melonit, paprikat, porgandeid (Raimond on nagu huge porgandifänn viimasel ajal!), sidrunit (vee jaoks), krabipulki, apelsini, mandariini, Taffel krõpsupalle. Viimane oli pigem härra idee, aga ma pigistasin ka neid sisse kahe suupoolega.
Jõudsime koju, koristasin toad ära, valisime esimese filmi välja, tegime tortillad valmis, panime suupisted kandikule valmis ja võisime diivanile kohad sisse võtta. Tortillad valmisid hästi kiirelt- esmalt tükeldasime kanafilee kuubikuteks, praadisime pannil ning siis hakkasime tortillalehti täitma. Panime sinna endale meelepärast, rullisime kokku, alt fooliumiga kinni, et koos püsiks. Ja valmis ta oligi! Maitselt olid ülihead, kuigi mina järgmisel korral enam Caesari kastet ei kasutaks, minu jaoks oli see liiga.. vänge? vürtsikas? Midagi sinnakanti.
Esimene film oli komöödia, mida mina eriti ei jälginudki. Lapsed said naerda ja härra ka vaatas. Mind väga ei huvitanud. Kui film lõppes, panin lapsed magama ja meie valisime endale järgmise filmi. Õuduka. Selleks osutus “Don’t breathe”. Keegi soovitas seda ja mõtlesin esialgu treilerit vaadata. Minuga juba on nii, et ega ma väga ei viitsi filmi vaadata, kui treiler pole piisavalt huvipakkuv. See treiler tekitas aga minus uudishimu ja film ise oli veel huvitavam, närvesööv ja kaasahaaravam.
Lühidalt öeldes oli kolm inimest- naine ja kaks meest, kes käisid erinevates majades vargil. Lõpuks valisid nad välja ühe vana maja, kus elas pime mees. Seal majas pidavat suur summa raha olema. Nad läksid öösel sinna, said majja ning siis kogu action algaski. Avastasid nemad ühe ukse, mis oli tabalukkudega kinni pannud ning see pani neid arvama, et kindlasti selle ukse taga raha ongi. Uks sai lahti.. tulistatud, aga siis seisis nende kõrval seesama vana ja pime mees. Üks varastest oli vahepeal jehhat lasknud, muide. Teine mees andis end üles, ütles, et ta on majas üksinda. Pime onu oli küll pime, aga kõik teised meeled olid tal ülihästi arenenud. Sellest vargad polnud kahjuks teadlikud. Esimesena nottis pime onuke maha ühe varastest. Lasi tal sõna otseses mõttes ajud välja. Järele jäi majja naine. Muide, teine varas, kes plehku pani, tuli ka tagasi nende laskude peale.
Kõigele sellele järgneski üks kassi-hiire mäng selles suures vanas majas. Pime vanamees lukustas kõik uksed ja aknad nii, et keegi majast välja ei läheks ja üsna pea sai ta jalatsite järgi aru, mitu inimest peab ta veel maha nottima (viiskad vargad jätsid jalatsid ukse juurde :D).
Enamus tegevust toimus keldris, kust vargad lootsid leida väljapääsu. Keldris nad aga leidsid tüdruku, kes oli juba ammu kadunud. Pime vanamees hoidis seda tüdrukut kui nukku seal ahelais. Ma väga hästi aru ei saanud, kuidas ja kelle käe läbi, aga vanake oli kaotanud oma lapse kunagi ja see tüdruk seal ahelais oli temast rase, et kaotatud laps tagasi saada. Mees plaanis tüdruku vabastada, kui too on lapse ilmale toonud. Kuna aga keldris hakkas tõeline inimjaht, vanake pani tuled kustu, sest nii on tema suhtes ju ka aus, lasi ta kogemata sellesamuse tüdruku maha, kes tema last kandis.
Pime onu oli väga osav ja kiire ringiliikumises. Võib öelda, et ta oli palju parem nägija, kui mõni, kes päriselt näeb.
Ok, see tutvustus küll lühike polnud. 😀
See sama naine keda ta ahelais hoidis oli tema tütre surmas süüdi , (autoavarii) ja siis ta pidaski vajalikuks et see naine talle uue lapse sünnitaks kea ta eelmise lapse elu võttis
Nii palju ma sain aru, et see ahelais tüdruk oli kuidagi seotud vanamehe tütre surmaga, aga tüdruk ei tundnud selline, kes teist inimest lihtsalt tapaks. Siis jäigi arusaamatuks, et kuidas ja kas ta seda ikka tegi. 🙂 Aga aitäh, nüüd vähemalt tean.
tundunud*